Euroopa suusakuurortites tõotab tulla hea hooaeg – koroonaga seotud piirangud on läbi. Samas on suusatamist ohustamas hoopis teine häda – energiahindade kasv. Kui Prantsusmaa suusakuurortites kalkureeriti varem energia maksumuseks keskmiselt 5% kogukuludest, siis mingil hetkel kardeti, et see võib ulatudada kuni 25 protsendini. Aga õnneks on selgunud, et energiakriis ei pruugigi nii hulluks osutuda, sest energiakandjate hinnad on hakanud langema.
Võimaliku energiakriisi valguses on suusakuurortites siiski hakatud mõtlema kokkuhoiumeetmetele. Ettepanekuid on mitmeid:
- Hoida kahe tõstuki asemel käigus ühte.
- Vähendada suusatõstukite kiirust nii, et sekundis liigutakse 6 meetri asemel 4 meetrit.
- Sulgeda mäed öiseks suusatamiseks.
- Vähendada laskumisradade hooldussagedust.
- Tõsta mäepileti hinda.
Prantsusmaal on paljudel suusakuurortitel 3-aastased lepingud riikliku energiafirmaga EDF ja nii mõnelgi tuleb lepingu uuendamisel arvestada kõrgemate hindadega. Samas on altenatiivsetele lahendustele juba varem mõeldud, investeerides päikese-, tuule- ja hüdroenergiasse. Prantsusmaa 300 suusakuurortist on 48 kuurortit, sealhulgas kuuest suurimast neli, 2020. aastal ühinenud kokkuleppega vähendada emissioone ja kasutada taastuvenergia allikaid.
Üldiselt tundub, et sel talvel tuleb Euroopas arvestada veidi kallimate suusareisidega. Selle taga on ühest küljest kohati kallimad mäepileti hinnad, teisalt on hotellid ja külalistemajad küttearvete suurenedes hakanud majutuse hinda tõstma. Ja ega söögikohadki talvel ilma kütteta hakkama ei saa.
Kokkuvõttes tundub siiski, et energihindade tõus on kiirendanud üleminekut taastuvenergiale. Kui varem võis see tunduda teatava friiklusena, siis nüüd on see kõigil teemaks. Suusatamata eurooplastel talvel ei jää, lihtsalt vene keelt pole mäe peal enam kuulda.
Talvist suusareisi planeerides tasub siiski arvestada ilmaprognoosiga, mille kohaselt võivad lumeolud Alpide põhjapoolsetel nõlvadel sel talvel lahjaks jääda, aga lõunapoolsetele nõlvadele peaks lund küllaga jaguma.
