Euroopa turismisektor püstitas 2025. aastal uue rekordi, kui välisreise teinud turistide saabumiste arv ulatus 793 miljonini, mis on 4% rohkem kui 2024. aastal. Euroopa Liidu majutuskohtades veedetud ööde koguarv oli ligi 3,1 miljardit, mis on 2,2% rohkem kui aasta varem. Kuigi inflatsiooni tõttu on reisimine varasemast kallim, pole nõudlus reisimise järele vähenenud.

Samas ollakse Euroopas püsivalt silmitsi tuttava probleemiga: väga suur osa reise on koondunud kolme suvekuusse, mis enamasti on juuni-august, mõne riigi puhul ka juuli-september. Väga sageli on reisimiste tippkuuks august, kui populaarsemate sihtkohtade tänavad on turistidest üle ujutatud.

ÜRO Turismiorganisatsiooni UN Tourism statistika näitab, et mitmes riigis langeb kolme tippkuu arvele üle poole saabuvatest turistidest.

1. Horvaatia

Horvaatia püstitas 2025. aastal uue turismirekordi, kui riiki külastas üle 21,8 miljoni inimese – see on enam kui viis korda rohkem kui kogu sealne elanikkond. ÜRO turismiandmete kohaselt külastab riiki 58,9% turistide aastasest arvust suvekuudel – ainuüksi augustis saabus 24,1% turistidest.

2. Kreeka

Ka Kreeka on ihaldatud suvine sihtkoht. 2025. aastal külastas riiki 37,98 miljonit reisijat, mis on samuti uus rekord ja umbes kolm korda rohkem kui Kreeka elanikkond.

52,5% ÜRO turismiandmete kohaselt saabusid välisturistid peamiselt juulis, augustis ja septembris, neist 19,7% augustis.

3. Norra

Ka Norras on väga tugev hooajaline kontsentratsioon. Ligikaudu pool turistide saabumistest langeb suvele ja peaaegu 22% neist on juulis. Varem vaiksed olnud sihtkohad, nagu Lofootid, on suvekuudel sõna otseses mõttes turistidest üle ujutatud. Mõnel suvepäeval jõuavad väikestesse saarelinnadesse suured laevad mitme tuhande inimesega, ületades kohalike elanike arvu mitmekordselt.

August on paljudes euroopa riikides turismi tippkuu

Kolme suvise tippkuu turismikontsentratsioon Euroopa riikides (2025):

1. Horvaatia: 58,9%; tipp: august (24,1%)
2. Kreeka: 52,5%; tipp: august (19,7%)
3. Norra: 49,4%; tipp: juuli (21,7%)
4. Island: 47,1%; tipp: august (17,6%)
5. Sloveenia: 46,8%; tipp: august (19%)
6. Montenegro: 45,7%; tipp: august (16,7%)
7. Albaania: 43,5%; tipp: august (19,1%)
8. Rootsi: 44,4%; tipp: juuli (20,9%)
9. Prantsusmaa: 40,3%; tipp: juuli ja august (mõlemad 15,1%)
10. Bulgaaria: 39,3%; tipp: august (15,6%)
11. Taani: 39%; tipp: juuli (15,6%)
12. Küpros: 38,9%; tipp: august (13,3%)
13. Leedu: 38,4%; tipp: juuli (14,8%)
14. Itaalia: 38,3%; tipp: juuli (14,1%)
15. Türgi: 38,2%; tipp: juuli (13,5%)
16. Läti: 37,7%; tipp: august (14,3%)
17. Põhja-Makedoonia: 37%; tipp: juuli (13,3%)
18. Luksemburg: 35,1%; tipp: juuli (12,9%)
19. Eesti: 34,7%; tipp: juuli (14,3%)
20. Bosnia ja Hertsegoviina: 34,2%; tipp: juuli (13,7%)
21. Saksamaa: 33,3%; tipp: juuli (12,6%)
22. Austria: 33,2%; tipp: august (13,2%)
23. Hispaania: 33%; tipp: august (11,6%)
24. Portugal: 33%; tipp: august (11,5%)
25. Iirimaa: 31,6%; tipp: august (12,1%)
26. Malta: 31,6%; tipp: august (11,7%)
27. Holland: 31,3%; tipp: august (12%)
28. Soome: 29,4%; tipp: august (11,3%)
29. Belgia: 29,3%; tipp: august (10,9%)
30. Šveits: andmed puuduvad
31. Ühendkuningriik: andmed puuduvad

Nagu näha, moodustab ka edetabeli lõpus olevates riikides suvekuudel (juuli, august ja september) saabuvate turistide arv ikka veel umbes 30% aastasest koguturistide arvust. See kehtib ka Eesti puhul. Ainsaks erandiks Euroopas on Soome, kuhu kõige rohkem reisijaid (12,8%) saabub hoopis detsembris. Seda on ka rohkem kui suvisel tippkuul augustis, mil saabujaid oli 11,3%. Sellise anomaalia põhjust pole vist vaja seletada.

Soovitus – reisi hooajaväliselt

Soov osa saada parimast Euroopa ilmast suvekuudel on igati mõistetav, kuid neile, kes soovivad vältida kõige suuremaid turismimasse, on lihtne soovitus: planeeri oma reis kevadesse või sügisesse. Näiteks oktoobris on lõuna pool ilmad veel piisavalt soojad, kuid turiste oluliselt vähem, kui suvekuudel.

Nagu kogu maailmas, külastab ka Euroopas 80% reisijatest umbes 10% kõige populaarsematest sihtkohtadest. Selle taga on nii suurte reisikorraldajate kui lennufirmade pakkumised. Näiteks Ryanair lõpetas kõrgetele lennujaamatasudele viidates lennud paljudesse Hispaania väiksematesse linnadesse, kuid kasvatab samal ajal lende Palma de Malorcasse või Barcelonasse, kus analoogsed tasud justkui probleemiks enam pole.