Pandeemia ajal ja selle järgselt oli rohkesti arutelusid selle ümber, kas ja kui kiiresti turism koroonapiirangute järgselt taastub. Nüüd võib öelda, et Euroopas ei räägita enam mitte taastumisest, vaid pigem tõelisest reisibuumist.
Maailma Reisi- ja Turisminõukogu WTTC (The World Travel and Tourism Council) prognoosib, et Kreekas ja Portugalis kasvab sel aastal rahvusvaheliste saabumiste arv rohkem kui 20% ning Hispaanias kasvab turistide arv 13% võrra. Numbrid on seda muljetavaldavamad, et näiteks Kreekas oli juba 2023 aasta turismi koha pealt rekordiline.
Lisaks Kreekale, Portugalile ja Hispaaniale on Euroopas sel aastal reisijate arvu suurt kasvu oodata ka Balkanil ja Aadria mere ääres. Siin pole ennustada vaja, piisab, kui vaadata, kuhu lennufirmad uusi liine avavad. Nii on oodata tõelist buumi Albaanias, kuhu avavad ridamisi uusi liine nii Wizz Air kui Ryanair. Tirana on sellest suvest sihtkoht ka AirBalticul.
Dubrovnik Horvaatias on turistide hulgas populaarne olnud juba aastaid, kuid sel suvel lisab Ryanair sinna tervelt 17 uut liini (neist 16 on hooajalised, s.h. Helsingist). Tasapisi kasvab lendude arv ka Skopjesse (Põhja-Makedoonia) ja Pristinasse (Kosovo).
Euroopas oleks uusi liine kindlasti rohkemgi, kui oleks ainult lennukeid. Lennukitootjate tarneahelad pole ikka veel päris korras ja Boeingu lennukeid vaevavad kvaliteediprobleemid on mõned potentsiaalsed liinid pannud ootele ning oma mõju on sellel ka piletihindadele.
Tundub, et sellel kartusel, mille kohaselt majandusliku ebakindluse tingimustes hakkavad eurooplased oma reisimist piirama, pole määratud realiseeruda. Vastupidi, reisimine on varasemast suurem prioriteet, kuid reisikäitumises on mõningaid muutusi küll.
Näiteks Deloitte’i Suurbritannias tehtud uuringust selgus, et kulude kokkuhoiuks on kasvanud kõik-hinnas majutuse populaarsus. Lastega reisijatest ütles tervelt 77%, et paketireisi puhul valivad nad all inclusive variandi. Varasemast palju rohkem kaalutakse ka hooajavälist reisimist. Kaugemate puhkusekohtade puhul otsitakse kokkuhoidu pigem odavamaid lennupileteid vaadates kui odavama majutuse pealt. Vähem kui pooled vähendavad kokkuhoiuks puhkuse pikkust.
2023. aastal moodustas reisimine ja turism 9,2% maailma SKT-st ehk 9,5 triljonit dollarit, pakkudes tööd 320 miljonile inimesele. See tähendab, et 1 igast 11 töökohast on seotud turismiga. WTTC prognoosib, et maailmas kasvab reisimine jätkuvalt ning 9 aasta pärast langeb turismi arvele juba 11,6% maailma SKT-st ja iga üheksas töökoht on seotud turismiga.
Kokkuvõtteks
Aina selgemaks saab, et koroonaaegsed reisipiirangud on eurooplaste reisihimu oluliselt kasvatanud ja vähemalt praegu tundub, et sellel polegi ajutist iseloomu. Enam ei räägita reisimise taastumisest, vaid uuest reisibuumist. Mis ühtlasi tähendab ka seda, et plaani rahus avastada populaarseid sihtkohti, nagu koroona ajal, võib ära unustada. Kes soovib rahulikumat puhkust, peab valima sihtkoha, mis jääb turismiradaritelt kõrvale. Aga sealgi ei pruugi rahu kauaks jätkuda – vaatame või Albaaniat.
