Florida lõunaosas Manatee lahes mõõdeti esmaspäeva pärastlõunal ookeanivee temperatuuriks 1,5 meetri sügavusel 38,43 ºC, mis võib olla uus maailmarekord. Sellise veetemperatuuriga puutume tavaliselt kokku kas spaades või kümblustünnis.
Praegusel aastaajal jääb veetemperatuur Floridas tavaliselt 23 ja 31 kraadi vahele. Sel aastal on merevett soojendanud kestev kuumalaine, mis on kaasa toonud äärmuslikud temperatuurid. Päevade arv, mil kuumalained ookeane mõjutavad, on viimastel aastatel kolmekordistanud, hävitades koralle, vetikaid, meriheina ja muud mereelu samamoodi nagu metsatulekahju põletab paljaks suuri metsaalasid.
Veel pole selge, kas Floridas mõõdetud veetemperatuur ka ametliku maailmarekordina kinnitatakse, sest vastav statistika on puudulik ning temperatuur mõõdeti madala ja tumeda veega laheosas. Seni peetakse rekordtemperatuuriks Kuveidi lahes mõõdetud 37,61 ºC.
Kuumalainete aina kasvav sagedus ja intensiivsus nii maal kui merel on globaalse soojenemise tulemus. Floridas prognoositakse kõrgete temperatuuride püsimiste terve augusti jooksul.
Mul oli terassil kastekannus vesi 50 kraadi.
Uudisteankrult aga sooviks teada täpsemalt: kuidas "kliimamuutus" koralle hävitab?
Viimane kord kui kontrollisin, siis korallide peamine hävimispõhjus nr 1 on ikka maismaalt tulev reostus, eelkõige setted, taimemürgid ning -väetised. Setete juurdevool on seotud üks-ühele maakasutuse muutusega, seal kus (troopiline) mets hävitatakse, et teha ruumi järjekordsele biokütuse põllule (soja, suhkruroog jne) –– sääl vaesub muld üsna kiiresti, kuni lõpuks see tolm enam maa küljes enam kinni ei püsi ning jõgesid pidi merre uhutakse, kus see korallimadalatele settib.
Kuna biokütuste tootmine ei allu nii karmidele standarditele kui toidu tootmine, siis võib "kliimapäästepõldudele" kallata niipalju taimemürke ja (kunst)väetisi kui süda lustib ja kui mulla elustik on sellega tapetud, pole probleemi, raadame aga metsa või märgala arvelt järgmise põllulapi.
Suurlinnade reovesi, põldudelt merre uhutud liigne lämmastik ja fosfor ning taimemürkidest põhjustatud suurenenud vastuvõtlikkus patogeenidele on põhjuseks, miks korallid ei suuda kõrgemate temperatuuridega hakkama saada.
Korallid on planeeti kaunistanud mitusada miljonit aastat ning on selle aja jooksul toime tulnud palju ekstreemsemate ilmaoludega, kui praegu. Näiteks Eotseenis ca 50 miljonit aastat tagasi oli maakera keskmine temperatuur kuni 16 kraadi kõrgem tänasest kesmisest [1] ja samal ajal kasvasid koralliriffid enneolematus tempos ja ulatuses [2].
Mis puutub metsade põlengutesse, siis lubage juhtida tähelepanu asjaolule, et kuiv ja võsastunud mets põleb hästi ka näiteks 20 kraadi juures.
Kliimamuutuste posterpoiss – Austraalia metsapõleng – kaotab oma ideoloogilise laengu, kui pisut asjasse süüvida. Aastatuhandeid, kui mitte kümneid tuhandid aastaid, on Austraalia põliselanikud praktiseerinud kontrollitud maastikupõlenguid, põllumajanduse ja jahinduse edendamiseks, aga võib-olla ka mingist intuitiivsest tarkusest. Siis tulid valged ja keelasid selle praktika ära. Juhtus see, mis juhtuma pidi, poolaavatud metsamaastikud hakkasid võsastuma, tekkis tihe rohu-, puhma- ja põõsarinne ning nüüd piisas vaid sädemest, et kogu mets suure leegiga apokalüptiliselt lõõmama lõi. Kui põliselanike praktikas liikus tuli kiirelt ja kontrollitult puude alt läbi, neid kahjustamata, siis nüüd on küttemateriali piisavalt, et ka suured puud tuld võtaksid. Täna on teadlasi, kes soovitavad seda aastatuhandete jooksul läbiproovitud praktikat uuesti rakendama hakata eesmärgiga hoida ära sellised katastroofilised metsapõlengud, millised on Austraaliat viimasel ajal laastanud.
"Fires in these forests (st metsad, mida põliselanikud ei ole saanud kontrollitud põlengutega "hooldada") with full fuel complements become totally uncontrollable, with vast damage being done to plants, animals, and man. It is ironical that a policy of fire prevention may have brought our bush and forests up to their present dangerous state, and the series of catastrophic fires in recent years may be the result of discontinuing the Aboriginal custom of regular burning. I have been interested in recent weeks to read that a policy of burning-off may be initiated as a new method of forest conservation." [3]
[1]
[2] http://www.coralsoftheworld.org/page/evolution/
[3] https://fireecology.springeropen.com/articles/10.1007/BF03400623
See on väga tore, et Eesti juhtivad korallieksperdid Trip.ee uudiseid loevad. Samas on huvitav, et veetemperatuuri tõusust tingitud korallide valgenemine on justkui tundmatu fenomen. Reostus on kindlasti ka üks põhjuseid, kuid korallidel hakkab stressi põhjustama ka kaua aega üle 29 kraadi püsiv veetmeperatuur (varieerub veidi erinevates meredes ja erinevate korallide puhul).
Tegemist ei ole "ekspertsuse" vaid tahtmisega küla- ja massimeedias reivivate "ekspertide", ÜRO 100000 pruunsärklasest faktikontrollija, suunamudijate, nügijate ning muude lakeide üheülbalisest vahust mööda vaadata. Täna on moeasi kliimamuutuseid igale poole külge kleepida, ka fenomenidele, mis on kõike muud kui lihtsad ja lamedad –– see kehtib ka korallide pleekimise kohta.
Kui sa oleks oma viidatud wikipedia artiklit tähelepanelikult lugenud, siis leiaksid sealt sellise lõigu: "List of triggers: increased water temperature (marine heatwaves, most commonly due to global warming), or reduced water temperatures."
Ehk siis maakeeli, ka külmad võivad korallide valgenemisele KAASA AIDATA.
Astugem siit aga üks loogiline samm edasi –– enne kliimamuutuste band-wagonile hüppamist –– esiteks, kui korallid ei kannata üle 29 kraadi veetemperatuuri, siis peaks ekvatoriaalses, lähisekvatoriaalses, troopilises ja subtroopilises kliimavööndis korallide osas puhas plats olema. Aga ei ole nigu, eks.
Milles siis küsimus? Küsimus on täpselt selline, mille kõiksugused valjuhäälsed eksperdid, nügijad, mudijad ja muidu lakeid jätavad küsimata: kas temperatuuri muutus mõjutab pleekimist või on selle põhjuseks?
Veerime uuesti: "MÕJUTAB" / "ON PÕHJUS"... ?!?
Hakkab vahe koitma?
Kui koralliriffid, nagu ka mitmed teised biotoobid oleksid nii tundlikud temperatuuri suhtes, siis me elaksime planeedil, mis oleks paljas kui plekkkauss. Loomulikult, kliima muutumine mõjutab liikide ja ökosüsteemide hakkamasaamist ja nende kujunemist, sh ümberkujunemist, kujutades endast lisastressorit. Kuid väga harva on tegu primaarse põhjusega väljasuremiseks.
Tihti unustatakse ära oluline fakt: ei eksisteeri ökosüsteemi, kus valitseb staatiline tasakaal, alati on see dünaamiline, mis tähendab pidevat tangot pendli teekonna erinevate äärmuste vahel. Kliima mängib dünaamilise tasakaalu saavutamises rolli, kuid kohe kindlasti mitte esimest viiulit, nagu meile püütakse üleöö millegipärast selgeks teha.
Siin on uuring, mis vastab teaduse parimatele standarditele, see tähendab ei karju läbi pealuu mingeid kinnisideelisi somnambuule, vaid püüab fenomeni juurele pihta saada: https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0966842X1500075X
"Coral reefs have seen an unprecedented global decline over the past decades [74]. In particular, coral bleaching and disease are among the main drivers of the loss of coral reef cover [75]. Both, bleaching and coral diseases, involve the disruption of the coral–algae symbiosis [76]. Remarkably, shifts in coral-associated microbial communities, including nitrogen-cycling microbes, have been shown to precede the visual symptoms of bleaching and diseases.
[...]
An imbalanced nutrient availability, in other words elevated inorganic nitrogen concentrations in combination with phosphate depletion, rather than enrichment of both nitrogen and phosphate, can destabilize the coral–algae symbiosis [39]. Among other processes, nitrogen fixation can potentially increase the N:P ratio in corals [31]. Hence, environmental impacts that increase nitrogen fixation may ultimately disrupt the nitrogen limitation of Symbiodinium in corals. The resulting elevated nitrogen availability would stimulate cell division of Symbiodinium, thereby shifting Symbiodinium from nitrogen towards phosphate limitation/starvation."
Lihtsustatud ja populariseeritud võtmes järellugemist:
Jah, ega see elu kerge pole, kui tuleb samaaegselt võidelda 100 000 pruunsärklase, suunamudija, nügija ja üheülbalise lakeiga.
Aga selleks võiks valida mõne teise koha. Trip.ee on reisiportaal, mitte 100 000 pruunsärklase paikapanemise koht.
Ohoh, et ikkagi reisiportaal? Uudiste sektsiooni sirvides jääb siiki mulje, et tegu pigem ikka hobikliimateadlaste töökanaliga.
Okei, kuskile reisides on hea teada, kas võtta kaasa villased sokid või rannarätik, aga selleks on windguru, windfinder ja muud teised sajad ilmaäpid ning apokalüptilisest kuumalainetest räusatakse niiehknaa kõigist peavoolukanali aukudest.
Milleks dubleerida?
Kas reisimises muud ei leidugi, kui imestada, et Vahemere ääres on südasuvel palav ning Siberis talvel põrgukülm? Ja nii iga aasta?
