Kuigi lendamisel tekkivad heitkogused võivad olla üle 80 korra suuremad võrreldes raudteetranspordiga, on Euroopas lendamine rongisõidust kuni 30 korda odavam, leiab Greenpeace oma hiljuti avaldatud uuringus.
Greenpeace võrdles lennu- ja rongipiletite hindu 112 Euroopa liinil 9 erineval ajahetkel ning leidis, et keskmiselt on rongisõit samal liinil lendamisest kaks korda kallim. Äärmusliku näitena võib rongiga Londonist Barcelonasse reisimine maksta kuni 30 korda rohkem, kui on lennupileti hind.
Põhilised faktid ja leiud:
- Aruandes analüüsiti kokku 112 marsruuti Euroopa linnade vahel (valimis olid lisaks Euroopa Liidule veel Ühendkuningriik, Šveits ja Norra) 9 erineval ajahetkel. Neist 94 olid piiriülesed ühendused, 18 aga siseriiklikud liinid.
- Rongipiletid Euroopas on keskmiselt kaks korda kallimad kui lennupiletid, Suurbritannias ja Hispaanias on vahe aga umbes neli korda.
- Lennupiletid olid rongipiletitest odavamad 71% analüüsitud marsruutidest.
- Ainult 23 Euroopa linnadevahelisel ühendusel on rong peaaegu alati odavamad kui lennuk.
- Odavlennufirmad on esindatud 79% analüüsitud marsruutidest ja on enamasti odavamad kui rong.
- Veel 12% analüüsitud liinidest olid ümberistumisega lennud rongisõidust odavamad. Kuigi ümberistumisega lennud on otselendudest kuni 10 korda saastavamad, on reisijatel Budapestist Pariisi odavam minna lennukiga Bergamo kaudu, Luxembourgist Milanosse Londoni kaudu, Madriidist Zürichisse Barcelona kaudu ja Marseille’st Berliini Kopenhaageni kaudu.
- Osade Euroopa raudteefirmade puhul saab pileti osta kuni 2-3 kuud ette. See loob eelise lennufirmadele, mis müüvad pileteid pikemalt ette.
Euroopa parimad rongiliinid
Euroopa 112 analüüsitud linnadevahelisest ühendusest oli rong pea alati lennukist odavam 23 liinil. Neist saab suurepäraseks pidada ainult 12 rongiliini, kus on päevas vähemalt 3 väljumist, kõrge keskmine kiirus ja tavapärane piletihind jääb alla 150€ (ehk inimestel on motivatsioon valida auto asemel rong). Need liinid on:
- Berliin – Praha
- Helsinki – Oulu
- Trondheim – Oslo
- Zürich – Viin
- Zürich – Berliin
- Ateena – Thessaloniki
- Varssavi – Berliin
- Hamburg – München
- Košice – Praha
- Praha – Budapest
- Porto – Lissabon
- Madrid – Barcelona
Rongiliiklus Balti riikides
Greenpeace’i raport analüüsis rongiühendusi ka riikide kaupa. Baltikumi kohta on kokkuvõte järgmine: "Olukord riikidevaheliste ühendustega Balti riikide (Eesti, Läti, Leedu) vahel on äärmiselt halb. Läti-Leedu piiri pole võimalik rongiga ületada".
Eesti rongiliiklust kirjeldab Greenpeace järgmiselt:
Eesti ja Läti vahel puudub otserong. Ainus viis Tallinnast Riia rongiga minna on sõita Eesti kohaliku rongiga Valka ja jätkata sealt edasi Läti kohaliku rongiga. Kuna sõiduplaanid on koordineerimata, siis ainus võimalus on startida Tallinnast kell 07:41 hommikul ja jõuda Riiga kell 17:45, oodates vahepeal 4 tundi Valga/Valka piirijaamas. Kokkuvõttes võtab umbes 300 km pikkune reis aega rohkem kui 10 tundi. Piletid tuleb osta kahelt raudteeoperaatorilt eraldi ja neid müüakse ainult kuni 10 päeva ette. Kummagi firma veebileht ei näita teise riigi rongide sõiduplaani. Piletid on samas odavad, Eesti osa maksab 17,34 eurot ja Läti osa 5,22 eurot, kuid tõenäoliselt pole see rongiühendus asjakohane. AirBalticu otselendude piletid algavad 37,99 eurost.
Lend Tallinnast Riiga toodab inimese kohta 66 kg kasvuhoonegaase. Rongiga sõites saaks seda vähendada 80% ulatuses. Rongiühendus Eesti ja Läti vahel vajab kiiremas korras parandamist.
Miks odavlennud on rongisõidust odavamad?
Kui lendamine on keskmiselt kaks korda odavam, kui rongisõit, siis on selge, et inimesed eelistavad lendamist. Greenpeace toob välja ka mitmed põhjused, mis odavlennufirmad pakuvad rongisõidust odavamaid reisimisvõimalusi:
- Ebavõrdne maksustamine: kui lennukikütus on maksuvaba ja rahvusvahelised lennud on käibemaksuvabad, siis raudteefirmad peavad tasuma energiamaksud, käibemaksu ja raudtee infrastruktuuri tasu.
- Odavlennufirmade töötajate madalamad palgad ja halvemad töötingimused.
- Odavlennufirmad palkavad töötajaid vahendusfirmade kaudu.
- Mõne riigi tööseadusandluse aukude ärakasutamine. Odavlennufirmad sõlmivad lepinguid sellistes riikides nagu Malta.
- Registreerimine madalate maksudega riikides nagu Iirimaa ja Malta, et vähendada maksusid.
- Osade lennujaamade madalamate tasude ja uutele liinidele makstavate subsiidiumide ärakasutamine.
- Kõikide lisateenuste maksustamine.
- Odavlennufirmad valivad teenindamiseks ainult kõige kasumlikumad liinid ja hooajad. Vähem tasuvamad liinid ja tipphooajast väljaspoole jääval ajal jäetakse rongifirmade ja traditsiooniliste lennufirmade teenindada (või üldse ühenduseta).
Kokkuvõtteks
Kuigi Greenpeace’i raportid kipuvad olema kergelt äärmustega ülesoolatud, juhitakse tähelepanu mitmele olulisele vajakajäämisele Euroopa transpordiühendustes.
- Rongiliikluse arendamine Euroopas oli aastakümneid vaeslapse osas. Oluline muutus lähenemises on tekkinud alles hiljuti. Samas on rongiliikluse arendamine kulukas ja aeganõudev ettevõtmine.
- Odavlennufirmad ja rongioperaatorid mängivad ebavõrdsel mänguväljakul. Odavlennufirmadele pakutavad soodustused ja maksuvabastused julgustavad inimesi kasutama keskkonda rohkem saastavamat transpordiliiki.
- Eesti ja teised Balti riigid on normaalsete rongiühenduste mõttes täielik ääremaa.
Greenpeace’i raport täismahus: Ticket prices of planes vs trains – a Europe-wide analysis (pdf)
