Suurbritannia valitsuskabinet otsustas edasi minna kirgi kütva Londoni Heathrow kolmanda stardiraja ehitusega. Argumendid paarkümmend aastat otsustamist ootanud küsimuses on nii ehitamise pooldajatel kui vastastel. Põhilisteks teemades oli lennuvälja läbilaskevõime ammendumine, selle mõju majanduskasvule ning rohkemate lendudega kaasnev keskkonna- ja mürareostus. Lisaks muidugi, miks arendada just Heathrow, mitte mõnda teist Londoni lennujaama või siis hoopis rongiliiklust.

Igatahes nüüd on valitsuse toetus Euroopa tihedaima lennuliiklusega lennuvälja laiendamiseks olemas. Otsuse peab veel kinnitama Briti parlament, kus küsimus tuleb arutusele paari nädala pärast. Selle aja jooksul võib oodata laiendamise vastaste ägedaid protestiaktsioone. Otsuse arutelud Briti meedias on päris ägedad mõlemalt poolt. Juhul, kui parlament otsuse kinnitab, algab ehitus lähema paari aasta jooksul ja lõpetada 10 aasta pärast (mis on ilmselt ebarealistlik).

Ehitusega kaasneb Heathrow lähedases piirkonnas asuvate majade võõrandamine. Elanikele kompenseeritakse võõrandatav kinnisvara 125% väärtuses turuhinnast. Lisaks investeeritakse suuri summasid müratõketesse.

Kolmada stardiraja vastased rõhuvad, et lennuliikluse kasvades pole võimalik kinni pidada Pariisii kokkuleppest CO2 gaaside vähendamiseks ning avaldab tõsist mõju Londoni õhu kvaliteedile. Ehituse pooldajad märgivad, et lennukid ja kütus muutuvad pidevalt keskkonnasõbralikumaks ja vaiksemaks. Oma skeptilisust väljaendas isegi British Airwaysi emafirma IAG juht Willie Walsh, kes viitas, et juba täna on Heathrow suurtest lennujaamadeist kalleim, kuhu lennata. Seda Heathrow on, ja lennufirmad maksavad heade slottide eest pööraseid summasid.

Heathrow laienemise poolt räägib asjaolu, et pea kõikides maailma suuremates lennujaamades on rohkem stardi- ja maandumisradu. Erandiks on ainult Dubai ja Hongkong, kus viimases seda ehitatakse. Näiteks Atlantas on 5 ja Chicagos lausa 7 stardirada. Dubai on erandlik selle poolest, et sinna maandub tänu Emiratesi suurtele A380 ja B777 lennukitele oluliselt vähem lende. Kuna Heathrow opereerib koormuse piiril, siis iga väiksemgi ebakõla (näiteks halb ilm) põhjustab kergesti lendude hilinemisi.

Kui vaadata kasvunumbreid, siis alates 2011. aastast on aastane reisijate arv Dubais kasvanud 73%, Istanbuli Atatürgi lennujaamas 71%, Shanghai Pudongi lennujaamas 69%. Heathrow’s oli sama number 12,4%. Veidi ilmekam on võrdlus teiste Euroopa suuremate lennujaamadega. Amsterdam kasvas 37,6%, Barcelona 37,5%, München 18%, Frankfurt 14,4% and Pariis CDG 14%. Kõikides neis lennujaamades on rohkem, kui 2 stardirada. Heatrow on neist reisijate arvu poolest endiselt suurem, kuid kahe stardirajaga ei pruugi seda kauaks olla. Kolmanda stardirajaga saaks 2017. aastal lennujaama läbinud 78 miljonit reisijat kasvatada kuni 130 miljonini.

Pole siiski kindel, kui palju Heathrow kolmas stardirada kergendust toob. Ühendused kõigi Londoni viie lennuväljaga ja nende vahel jätavad vähem või rohkem soovida. Kui lennuk maandub ühes lennujaamas ja jätkulend on teisest, siis on see põhimõtteliselt no-no sellele ühendusele.