Hispaania söögikultuuri iseloomustab lisaks sotsiaalsele mõõtmele ka selle rikkalikkus. Lauad on alati heldelt kaetud, suured paellad ja jagamisvaagnad on sealse toidukultuuri lahutamatu osa. Kuid peagi võib Hispaanias väljas süües hakata märkama väikseid, kuid olulisi muutusi. Väiksemad või poolportsjonid ei teki menüüdesse päris üleöö, kuid nüüd on selle taga seadusandlik surve.

Hispaanias hakkas alates 3. aprillist kehtima toidukao ja -jäätmete ennetamise seadus 1/2025, mille eesmärk on vähendada iga päev äravisatava toidu tohutut hulka. Uus seadus kohustab toitlustusasutusi võtma kasutusele meetmeid toidujäätmete piiramiseks, sealhulgas pakkuma klientidele tasuta võimalust söömata jäänud toidu kaasavõtmiseks. Lisaks peab igal toidukohal olema koostatud toidujäätmete vältimise kava.

Muudatus puudutab ka supermarketeid, mis on kohustatud alandama hindu toodetele, mille kõlblikkusaeg või optimaalne tarbimiskuupäev lähenevad, et minimeerida toiduraiskamist jaemüügis.

Seadus ei kohusta baare ja restorane otseselt oma roogasid vähendama. Kuid see julgustab majutus- ja toitlustussektorit ümber mõtestama liiga suurte portsjonite pakkumist ja andma klientidele rohkem valikuvõimalusi selle üle, kui palju toitu nad tegelikult süüa soovivad.

Hispaanias väljas süües on olukord suurte portsjonidega ilmselt tuttav. Roog saabub lauda suurepärase välimusega, aga poole söömise peal selgub, et taldrikul on toitu liiga palju. Liiga suuri portsjoneid on Hispaanias sageli peetud hea teeninduse lahutamatuks osaks, sest suurem taldrik jätab klientidele tunde, et neile pakutakse nende raha eest väärtust. Sellise tava tulemusena visatakse Hispaanias igal aastal ära umbes miljon tonni toitu, mis on Euroopa Liidu üks kõrgemaid näitajaid. Uus toidukao ennetamise seadus on osa laiemast strateegiast, mis seab esikohale toiduainete tarneahela jätkusuutlikkuse ja tõhususe ning on kooskõlas ÜRO säästva arengu eesmärkidega vähendada toidujäätmeid aastaks 2030 poole võrra.

Praegu on raske öelda, mis Hispaania restoranides täpselt muutuma hakkab, sest muutused ei toimu üleöö, kuid lähiajal võib menüüdes muutusi kindlasti märgata.

Näiteks võib standardse taldriku suuruse ümber üles ehitatud menüü asemel tekkida paindlikumad formaadid, mis on loodud pigem isu kui traditsioonide järgi.

Mõned restoranid võivad pakkuda populaarsete roogade degusteerimissuuruses portsjone või kergemaid lõunasöögiversioone. Teised võivad pearoogadest eraldada lisandid ja võimaldada klientidel valida täpselt seda, mida nad soovivad, selle asemel, et automaatselt tuuakse krõpsud, salat ja leib, mis võivad raisku minna.

Lihtsamaks võib minna ka väljas söövatel peredel, sest vanemad kurdavad sageli, et lasteeined on liiga suured. Ka täiskasvanud võivad kuumadel suvekuudel või hilisõhtustes õhtusöökides eelistada väiksemaid portsjone.

Mitteametlikult on paljudes söögikohtades poolportsjone juba pakutud. Nüüd võivadki restoranid hakata oma menüüsid sellise nõudluse järgi kujundama, selle asemel, et seda erandina käsitleda. Paljude söögikohtade külastajate jaoks võib see tähendada hiiglaslike taldrikute lõppu, mida nad tegelikult ära süüa ei jaksa.

Tõenäoliselt ei kaota Hispaania oma helde toidukultuuriga riigi mainet niipea, kuid kindlasti mõeldakse seal varasemast rohkem paremini tasakaalustatud pakkumistele. Iseenesest on võimalus oma portsjoni suuruses rohkem kaasa rääkida ju päris teretulnud.

Seotud uudis: Hispaania söögikohad peavad nüüd pakkuma tasuta vett