Barcelonas ja mujal Kataloonias ulatuvad päevased temperatuurid juba julgelt üle 20 kraadi ja rannahooaeg on alanud. Aga kes soovib ennat pärast merre kastmist soolast puhtaks loputada, peab arvestama järjekorraga, sest igas rannas töötab vaid üks dušš. Olukord on vaid veidi parem Andaluusias ja teistes Hispaania rannapiirkondades.

Kataloonias on veehoidlates keskmiselt 26% tavalistest veevarudest. Aasta tagasi oli see samal ajal 58%. Alates 2021. aasta sügisest on Kataloonias sadanud väga vähe vihma ning räägitakse kõige suuremast põuast alates 1914. aastast, millest alates on sademete andmeid mõõdetud.

Alates veebruarist on Kataloonias kasutusel vee kokkuhoiumeetmed. Farmerid peavad tarbima 40% vähem vett, tööstus 15%. Piirangud on autopesul ja tänavate kastmisel. Arutusel oli ka plaan keelata hotellide ujumisbasseinide täitmine, kuid praegu veel nii kaugele ei mindud. Küll aga on tekkimas probleemid erabasseinide täitmisega, sest veetarbimist inimese kohta piiratakse 230 liitriga ööpäevas.

See sunnib paratamatult küsima, et kui olukord on üsna kriitiline juba praegu, siis mis saab veel suvisel turismi tipphooajal, kui ilmad on nagunii kuivemad? Küsimus on seda teravam, kuna Hispaanias oodatakse 2023 suvelt rekordhooaega. Näiteks tuntud Costa Brava kuurortlinnas Lloret de Maris lisandub 40 000 elanikule suvel 100 000 puhkajat, Costa Brava rannikul tervikuna on augustis tavapärase 265 000 inimese asemel 1,2 miljonit inimest.

Põuale vaatamata kinnitatakse Hispaanias, et piirangute kehtestamisel on arvestatud ka suvise turistidevooga ja vett peaks jätkuma kõigile. Aga tõenäoliselt hakkavad puhkajad veeprobleeme mingil kujul kogema. Näiteks hotellid on juba asunud alandama veesurvet ja paigaldavad säästlikke dušiotsikuid.

Barcelonas on kuni edasiste teadeteni kuivad mitmed linna kuulsad purskkaevud. Ka Font Magica õhtusi valguse- ja muusikaetendusi sel suvel veesäästu meetmete tõttu ei näe.

Sel suvel seda pilti Barcelonas ei näe (Font Magica, Wikimedia)

Paralleelselt on põud sünnitanud uued turismiatraktsioonid. Eelmisel suvel hakati piirama juurdepääsu Barcelonast põhjas asuva Sau veehoidla juurde, sest muidu vee all olev 11. sajandist pärit Sant Romá kirik oli põua tõttu kenasti nähtav. Ka Itaalias Garda järves asuv San Biagio (ka Küülikute saar, Isola dei Conigli) muutus madala veetaseme tõttu jalgsi juurdepääsetavaks.

Põhja-Itaalia ongi teine koht, kus põud tunda annab. Kuna Alpides oli lund vähe, on ka Po jõe veetase äärmiselt madal. Turismile siiski otsest ohtu pole, kuid vee tarbimist soovitatakse piirata.

Teistes Vahemere riikides nagu Prantsusmaa ja Kreeka on olukord võrreldes Hispaaniaga parem, kuid veesäästule mõeldakse sealgi. Omad probleemid on ka Saksamaal, kus Reini jõe veetase on kohati nii madal, et jõe mõnes lõigus tuleb laevakruiis asendada bussikruiisiga.

Meteoroloogidel lähemaks ajaks mingeid postiivseid sõnumeid saata pole. Kõikide märkide järgi tuleb Euroopas sel aastal taas rekordiliselt soe suvi.