Midagi on lahti elektriga. Igatahes pole elekter vähemalt IT valdkonnas enam selline, nagu ta varem oli.

Laupäeval oli British Airways IT-süsteemide ülesütlemise tõttu sunnitud tühistama kõik lennud Londoni Heathrow ja Gatwicki lennuväljadel. Väidetavalt oli tegemist häirega toitesüsteemis, kuid täpsem põhjus on alles selgumisel. IT-probleemide tõttu ei saanud lahkuvad lennukid väravaid vabastada ja saabuvad lennukid väravatesse parkida. Lendudele ei saanud registreerida ei mobiiliäppis, lennuväljade iseteeninduskioskis ega check-inni letis. Pagasi liikumine ei toiminud. Maas oli ka British Airwaysi veebileht. Ühesõnaga, kõik.

Kogu see jama ei oleks saanud British Airwaysi jaoks juhtuda halvemal hetkel. Tegemist oli brittide jaoks pika nädalavahetusega, kus esmaspäev on vaba päev ja paljudes koolides algas nädalane koolivaheaeg. Pole imestada, et paljud pered olid valinud just laupäeva lendamiseks pikale nädalavahetusele mujal Euroopas.

Tänu suurele lendude arvule (BA-l väljub Heathrow’ lennuväljalt iga päev 600 lendu) tekkis mõlemal lennuväljal korralik kaos. Sellises olukorras soovivad reisijad eelkõige infot saada, et oskaks edasisi plaane teha. Ja mida ei tulnud, oli British Airwaysi poolt jagatud info. Lennufirma Twitteris oli kaks lakoonilist teadet, mis ei aidanud vähimalgi määral. Telefonid olid kuni pühapäeva keskpaigani välja lülitatud, vähesed lennufirma saadaolevad töötajad ei teadnud ka ise suurt midagi.

Lennuväljadele lähedal asuvate hotellide hinnad hüppasid lakke, polnud mingi ime maksta kõige tavalisema 2* hotelli toa eest 500 või isegi 900 eurot. Arvestuslikult lähevad reisijatele makstavad kompensatsioonid lennufirmale maksma suurusjärgus 100 - 150 miljonit eurot, tohutust mainekahjust rääkimata. Pole kahtlust, et et seda juhtumit jagub meediasse veel kauaks.

British Airwaysi jaoks pole tegemist esimese korraga, kui arvutisüsteemid ei tööta. 2016. aastal esines häireid BA arvutisüsteemides märtsis, juunis, juulis ja septembris, kuigi ühegi ulatus polnud võrreldav möödunud nädalavahetusel toimunuga. Juhuslikult hakkasid häired BA IT-süsteemides sagenema pärast seda, kui nende haldust hakati kulude kokkuhoiu eesmärgil tellima Indiast. Briti meediast on läbi käinud väide, et nädalavahetuse IT-probleemidel oleks olnud piiratud ulatus, kui India itimehed oleksid teadnud, kuidas tagavarasüsteem kiirelt tööle saada.

Kuid IT-süsteemid on põhjustanud häireid ka teistel lennufirmadel. Mõned näited.

IT-süsteemide tõrge sundis augustis 2016 Delta Air Lines’i tühistama umbes 2300 lendu, mis tekitas 3-päevase kaose. Süüdi oli oma aja elanud osa riistvarast, mille põhjustatud tulekahju lülitas välja nii põhi- kui varusüsteemid. Jaanuaris 2017 oli lennufirmal veel üks väiksemat sorti katkestus, mis sundis tühistama sadu lende.

Jaanuaris 2017 tühistas United Airlines ruuteri rikke tõttu rohkem kui tunniks kõik USA siselennud. See tõi kaasa hilinemiste ahela terves riigis.

Ka Lufthansa ja Air France’i süsteemides on esinenud katkestusi, kuid need on suudetud lahendada suhteliselt kiirelt.

22. mail 2017 oli häireid Austraalias Sydney ja Melbourne'i lennujaamade passikontrolli töös, mis põhjustas lendude hilinemisi. 

Oleme harjunud, et meie lennuplaane mõjutavad lennufirmade streigid, lennukite tehnilised rikked või erakordselt halb ilm. Näib, et aeg on harjuda uue reaalsusega, kus aina sagedamini ütlevad üles lennufirmade globaalsed IT-süsteemid. Näib, et vähemalt British Airways on oma IT-süsteemide tõrgeteta töö tagamisel kulude optimeerimise nimel veidi liiga suure kompromissi teinud ja selle töökindluse taastamine võib võtta aastaid.

Veel saime teada, et kui midagi sellist juhtub, on väga oluline tähtsus lennufirma operatiivsel kommunikatsioonil. Nagu me BA juhtumil ja aeg-ajalt Tallinnas ühe puhkuselennuki hilinemisel ikka ja jälle näeme, on puudulik kommunikatsioon see asi, mis inimesi kõige rohkem närvi ajab.

Enam pole vist küsimus, kas järgmine jama mõne lennufirma või lennuvälja IT-süsteemidega tuleb, vaid kunas see tuleb. Süüdi jääb elekter.