Jaapanis on käimas suurepärane turismiaasta. Selle aasta esimeses poolaastas külastas Jaapanit 17,78 miljonit turisti, mis on kõigi aegade suurim number. Seda on 66% rohkem, kui eelmise aasta samal perioodil ja 9% rohkem, kui 2019. aastal. Sel aastal oodatakse Jaapanisse kokku 35 miljonit välisturisti. Seni rekordilisel 2019. aastal külastas Jaapanit 31,88 miljonit turisti.

Turistide arvu sellise kiire kasvu taga nähakse eelkõige nõrka Jaapani jeeni. Kõige rohkem saabujaid on Lõuna-Koreast, Hiinast, Taiwanist, USA-st ja Hongkongist. Samal ajal on turism jaotunud küllalt ebaühtlaselt – 70% välismaalastest peatub Tokyos, Osakas ja Nagoyas.

Turismi kiire kasv on kohati kaasa toonud ka liigturismi. Nii suleti Kyoto geisha rajoonis turistide ligipääs osadele tänavatele, Fuji mäele ronijate päevast arvu asuti piirama ning mäele on püstitatud pildistamist takistavad barjäärid.

Viimasel ajal on Jaapanis aga tõsiselt arutatud turistide kõrgemat maksustamist. Nii on ilusate maastike ja talvekuurortite poolest tuntud Hokkaido turismiorganisatsioon kutsunud ülesse pakkuma kohalikele madalamaid hindu (loe: küsima turistidelt rohkem), Himeji linnapea soovib UNESCO maailmapärandi nimekirja kuuluva Himeji kindluse pileti muuta välismaalastele 4 korda kallimaks, kui kohalikele, Osaka prefektuuris kaalutakse turismimaksu jne.

Mõnes välismaalaste hulgas populaarses restoranis topeltmenüüde süsteem juba toimib – välismaalastele on hinnad kallimad. Tokyo merenadide restoranis Tamatebako seletatakse, et välismaalastega on pidevalt üks jama. Nendele tuleb menüüd põhjalikult seletada, selleks on vaja inglise keele oskajaid, siis nad ei oska valida, siis tuleb seletada, kuidas süüa. Kokkuvõttes jääb nii teenindamata hulk kohalikke ja kulud on kõrgemad.

Ühe küsitluse järgi on Jaapanis 60% inimestest selle poolt, et välismaalastelt võiks küsida kõrgemaid hindu. Samas hoiatatakse, et välismaalaste topelthinnastamine võib hakata mõjutama Jaapani kui turismiriigi üldist kuvandit.

Välismaalastelt kõrgema hinna küsimist seostatakse üldiselt arenguriikidega ja sarnane silt võib külge jääda ka Jaapanile. Lisaks tajutatakse topelthindasid sageli petmisena. Sellise kuvandiga riiki on keeruline turustada kõrgtasemel sihtkohana. Ja kui jaapanlane ja välismaalane lähevad koos restorani sööma, kas siis ühele tuuakse suurem arve?