Kes lendab suvel puhkusele Kanaari saartele või Portugali, loodab eest leida küllaga sooja ja päikesepaistet. Tavaliselt see suviti nii ongi, aga selle aasta meteoroloogiline suvi on selles piirkonnas alanud küll üsna teises võtmes. Torm Oscar on Atlandi ookeani idaossa toonud tugevad vihmasajud, tormituuled ja lendude tühistamised või ümbersuunamised.
Kanaari saared
Oscar jõudis Kanaari saartele teisipäeval 6. juunil ja peaks vihmasadusid ja tugevaid tuuli kaasa tooma pikemalt kui eialgu arvati ehk terve selle nädala jooksul. Eriti tugevalt on mõjutatud Kanaaride läänepoolsed saared. Üksikuid lende tühistati juba esmaspäeval, teisipäeval ulatus tühistatud lendude arv 30ni. Lendude tühistamine puudutas Tenerifet, La Palmat ja La Gomerat.
Meteoroloogid hoiatavad, et väljas liikumine võib olla ohtlik, kuna äikesetormid tekivad äkki ja toovad kaasa suure koguse sademeid. Seetõttu on paljud avalikud kohad, nagu pargid ja veepargid, Tenerifel ajutiselt suletud. Tenerifel on olnud ka maalihkeid, mõnes piirkonnas võivad sajud kaasa tuua üleujutusi.
Vihma tõenäosus Kanaari saartel 9. juuni päeval. Allikas AEMet.
Kui Hispaanias ennustatakse kuuma ja kuiva suve, siis Kanaari saartele prognoositakse sel suvel lausa eriti kuuma suve, kuid ühes sellega kasvab ka tugevate äikesetormide tõenäosus.
Portugal ja Madeira
Mitte just parimad ilmaolud valitsevad ka Portugalis. Paljud puhkajad ei pääsenud Madeirale ja Madeiralt minema, sest ilm oli lennukite maandumiseks liiga halb. Prognoositakse, et Portugali mandriosas ja Madeiral jätkub tormist ja vihmast ilma kuni reedeni, misjärel hakkab ilm paranema ja temperatuurid tõusma.
Ebatavaline torm
Torm Oscar sel aastaajal on ebatavaline kliimafenomen. Tavaliselt mõjutab Kanaaride kliimat Assoride antitsüklon, mis toob kaasa kõrge õhurõhu ja stabiilsed ilmaolud. Sel aastal on aga kõrge õhurõhk asendunud madala õhurõhuga, mis on toonud kaasa tugeva tsükloni tekke. Ebatavaline on ka see, et sel aastaajal tekib tugev tsüklon ekvaatorile nii lähedastel laiuskraadidel. Anomaaliale aitab kaasa ka see, et veetemperatuur on selle aastaaja kohta piirkonnas 2 – 3 kraadi tavapärasest soojem.
.
El Nino hoiatus anti mai algusel.
https://public.wmo.int/en/media/press-release/wmo-update-prepare-el-ni%C3%B1o
https://oceanservice.noaa.gov/facts/ninonina.html
El Nino - La Nina ostsillatsioonid ilmestavad üsna kenasti globaalse kliima prognoosimise-mudeldamisega seotud väljakutseid. Nähtus on küll perioodiline, aga ebaregulaarne. Peaks korduma iga kahe aasta tagant, aga juhtuda, et kordus toimub alles 7 aasta pärast. Mistõttu on üsna võimatu öelda, mitu El Ninot või La Ninat näiteks eelseisvasse kümneaastakusse satub. Kuna aga on tegemist ühe olulisema mustriga, mis kujundab globaalset kliimat, siis tekib ju küsimus, kui ei suudeta öelda, kui palju ühte või teist teatud perioodil esineb, et kuidas siis suudetakse komakoha täpsusega meile öelda, mis keskmine õhutemperatuur ootab ees aastal 2033?
Seejuures lisab lõbusust asjale põhjuse ja tagajärje lahterdamisega seotud probleemid – kas El Nino on põhjustatud kõrgematest pinnatemperatuuridest teatud ookeaniosas või on hoopis vastupidi: El Nino põhjustab kõrgemaid pinnatemperatuure jne.
Sama probleem kerkib üles aiapilust mööduvat kassi vaadeldes: kõigepealt ilmub pilusse pea, siis möödub keha ja siis pikk saba. Läbi kitsa pilu piiluva teaduse järeldus sellest sündmusest on järgmine: kassi pea on saba põhjus. Miks? Sest enne ilmus pea ja alles siis saba. Kui aga maailma pisitillukesteks kildudeks lahkava teaduse aiaplank maha kiskuda ja kassi uute silmadega vaadata, siis näeme, et tegemist ei ole pea-põhjustab-saba sündmusega vaid tervikliku fenomeniga nimetusega "kass".
Ja nagu ikka, mööda betooni ja asfaltit tormav vesi jätab maha sõnumi... üldiselt oma vigadest õppimine kipubki olema tülikas, ebameeldiv ja aeglane protsess, eriti Emakese Maa jõududega taas arvestama õppimine...
