Viimase paari aasta jooksul pole Keeniast reisijate jaoks häid uudiseid tulnud. 2013. aasta septembris korraldas terrorirühmitus al-Shabaab 4 päeva väldanud rünnaku Nairobi Westgate'i kaubanduskeskusele. Rünnakus sai surma vähemalt 72 inimest (s.h. 5 terroristi), 175 inimest sai haavata. Rohkem kui poolteist aastat hiljem on Westgate'i keskus endiselt suletud, kuid on räägitud plaanist see kunagi 2015. aasta jooksul avada.

Päikesetõus Masai Mara rahvuspargis

Islamiäärmuslik rühmitus Al-Shabaab võttis vastutuse ka 2014. aasta juunis ja juulis Keenia rannikul asuvates Lamu ja Tana River maakonnas toime pandud rünnakute eest, kus hukkus vähemalt 85 inimest. 2. aprillil 2015 ründas al-Shabaab Garissa ülikooli, milles sai surma vähemalt 148 inimest, neist suurem osa üliõpilased. Väiksemaid intsidente on muidugi kaugelt rohkemgi. Nende faktide taustal tekib paratamatult küsimus, kas reisimine Keeniasse on muutunud liiga ohtlikuks? Olles ise Keenias viimaste aastate jooksul viibinud kokku pikemalt, püüan olukorda Keenias valgustada nii, nagu see Keeniast vaadates paistab.

Sebra Hell's Gate'i rahvuspargis (üks väheseid parke Aafrikas, kus saab jalgrattaga ringi sõita).

Miks pannakse terrorirünnakuid toime just Keenias?

Et mõista, miks Keenias on terrorirünnakute arv kasvanud, tuleb kõigepealt vaadata Aafrika idaosa lähiajalugu. Siin ei saa üle ega ümber Keenia naaberriigist Somaaliast, kus pole rohkem kui 20 aasta jooksul olnud toimivat keskvalitsust ja kus valdav osa riigist on pikka aega kogenud erinevaid relvakonflikte. Kuna Somaalia keskvalitsus oli nõrk, aga loodus tühja kohta ei salli, siis võttis mitmed valitsuse funktsioonid üle al-Shabaabi nimeline islamirühmitus. Sõdadest väsinud riigis tõi al-Shabaabi lubadus taastada turvalisus neile märkimisväärse toetuse.

Al-Shabaab kasvas välja teisest islamirühmitusest al-Ittihad al-Islami (AIAI), millest selle nooremad liikmed eraldusid 2003 aastal, et luua Somaalias fundamentaalne islamiriik (al-Shabaab tähendab araabia keeles "noored"). 2006. aastal saavutati koostöös teise rühmituse ICU-ga kontroll Somaalia pealinna Mogadishu ja hiljem enamuse riigi üle.

Diani Beach

2011. aastal, peale al-Shabaabi rünnakuid Keenia põhjapoolsetes turismisihtkohtades, viisid Keenia ja Aafrika Ühendus (omades ÜRO mandaati) oma väed Somaaliasse, et tekitada Lõuna-Somaalias turvalisusse tagamiseks puhvertsoon. Ühtlasi vallutasid Keenia väed Somaalia olulise sadamalinna Kismayo, mis oli al-Shabaabi rahavoole oluline löök.

Kuigi tänaseks on suudetud al-Shabaabi oluliselt nõrgestada, on islamirühmitusel piisavalt vahendeid, et läbi viia terrorirünnakuid naaberriikides. Keenia valitsuselt nõutakse ei midagi vähemat, kui seda, et Keenia viiks oma väed Somaaliast täielikult välja. Kõik need võikad terroriaktsioonid Keenias ongi toime pandud selle nimel, et kätte maksta Keenia vägede kohaloleku eest ja saavutada nende väljaviimine. Seega, seni, kuni Keenia väed on Somaalias, terrorirünnakud Keenias ilmselt ei lakka.

Keenia nopib iseenda tegevusetuse vilju

Keenia president räägib pidevalt uutest ja parematest turvameetmetest, kuid isegi siis, kui mingeid turvameetmeid tugevdatakse või kuhugi pannakse rohkem politseinikke, on reeglina tegemist tagantjärele reaktiooniga, mitte rünnakute ennetamisega. Ja seda vaatamata sellele, et nii mõnegi plaanitava rünnaku kohta on politseil olnud eelnevalt piisavalt informatsiooni. Ühel juhul (Mpeketoni tapatalgud) jättis kohalik politseijuht laekunud informatsioonile plaanitavast rünnakust lihtsalt reageerimata (vaevalt, et juhuslikult), ka äsja Garissas ei tugevdatud ülikooli valvet, kuigi oli teada, et plaanitakse rünnata mõnda ülikooli. Lõvid Masai Mara rahvuspargis

Kuigi Keenia turism on erakordselt rängalt kannatanud, on väga ebatõenäoline, et midagi oluliselt paremuse poole hakkaks muutuma. Selle jaoks on Keenia lihtsalt liiga korrumpeerunud riik. Transparency International poolt koostatavas korruptsioonitajumise indeksis asub Keenia 145 kohal, olles tagapool enamikest teistest Aafrika riikidest, s.h. näiteks ka Nigeeriast. Nagu kirjutavad Keenia lehed, on turvalisusel ja korruptsioonil täiesti selge omavaheline seos. Seni, kuni ei suudeta midagi ette võtta võitluses korruptsiooniga kõikidel tasanditel, pole erilist mõtet loota ka siseturvalisuse märkimisväärset paranemist. Miks peaks Keenia piirivalvur keelduma paarist tuhandest šillingist (paarkümmend eurot), et paberiteta tegelane Somaaliast tasahilju riiki lasta?

Ja ikkagi – ärge kartke Keeniasse minna!

Arvestades kõike eelpool kirjutatut, võib selline üleskutse tunduda pehmelt öeldes imelik, kas pole? Tegelikult pole Keenia turistile hetkel mingil moel ebaturvalisem, kui näiteks aasta või paar tagasi. Seda kasvõi seetõttu, et turistide peamised liikumisteed jäävad ohtlikest piirkondadest enamasti päris kaugele ja vähemalt seni pole rünnakud olnud suunatud turistide vastu. Pole mingit põhjust, miks mitte nautida Keenias safarit või lasta ajal lihtsalt voolata India ookeani ääres. Ma usun, et need vähemalt 30eestlast, kellega õnnestus Keenias kohtuda, võivad seda kinnitada. Flamingod Bogoria järvel

Mida siiski vältida?

Kuigi suurem osa Keeniast on täiesti turvaline, tasub mõnest piirkonnast kindlasti hoiduda. Õnneks jäävad riigi kõige riskantsemad kohad turismimarsruutidest selgelt eemale.

• Vältida tasuks Somaaliaga piirnevaid alasid vähemalt 60 km ulatuses (kuid sinna keegi vaevalt et läheb).
• Garissa maakond Somaalia läheduses pole juba mõnda aega olnud turvaline, kuid jällegi, turismi eesmärgil pole migit põhjust sinna minna.
• Kuigi Lamu on hetkel turvaline, ei tasuks sinna Mombasast (või Malindist) bussiga sõita, vaid kindlasti lennata.
• Nairobist Mombasasse ei tasu bussiga sõita. Seda siiski mitte üldse terroriohu tõttu, vaid Nairobi-Mombasa maanteel on tänu hullumeelsete möödasõitudele selgelt kõrgendatud risk liiklusõnnetusse sattuda. Oleks ime, kui selle reisi ajal ei näeks ühtegi hiljuti toimunud liiklusõnnetust.
• Mombasas tasub olla tavapärasest ettevaatlikum, kuid ei saa öelda, et seal oleks kuidagi ohtlik.
• Keenia rannapiirkonnad peaks olema turvalised. Briti Välisministeerium on siiski väljastanud hoiatuse Watamu ja Malindi kohta, kuid pole selge, kui palju on nende hoiatuste taga vastureaktsioon Keenia presidendi britivaenulikule sõnavõtule. Itaallasi brittide hoiatused igatahes ei sega ja neid on Watamus endiselt.
• Nairobi on päevasel ajal täiesti turvaline, kuid linna idaosa väldiks pigem tervikuna. Vaadata pole seal peale ummikute nagunii midagi, kuid kuna seal elab arvukas Somaali kogukond (eriti Eastleighi piirkonas), kipub sealsetel turgudel aeg-ajalt midagi plahvatama.
• Igasuguseid meeleavaldustelt tuleks selgelt eemale hoida. Need võivad tekkida väga spontaanselt ja samamoodi spontaanselt võib seal tekkida mingi intsident.
• Kel huvi Nairobis slummi külastada, siis soovitaks eelkõige Nairobi suurimat ja Aafrika suuruselt teist slummi Kiberat. Miks just Kibera? Esiteks seetõttu, et sealsed elanikud on slummituuridega üsna harjunud. Teiseks on Kibera tunduvalt rahulikum, kui teised slummid, sest see jääb Nairobi lääneosa jõukate elurajoonide lähedusse. Kolmandaks, Nairobi idaosa slummides vaadatakse võõraid mitte just kõige sõbralikuma pilguga. Ka kiberakad tunnevad ennast nendes slummides väga ebamugavalt. Kuid loomulikult tasub turistil Kiberasse minna ainult kohaliku inimesega koos, mitte liikuda seal omapäi, nagu mina seda tegin. Kontakte saan vajadusel jagada.

Koolilapsed Kibera slummis

Kokkuvõtteks

Keenia on fantastiline riik ja sinna leiab üsna tihti päris soodsaid lennupiletieid (peamiselt just KLM-iga). Euroopast vaadates võib tunduda, et kogu riik on üks suur terroripesa, kus lisaks valitseb ka ebola-oht. Reaalsus on siiski natuke teine: turistile on Keenia turvaline riik ja Ebola-ohtlikud piirkonnad on Keeniast kaugemal, kui Lõuna-Euroopast või ka näiteks Londonist.

Niisiis – pole mingit põhjust Keeniat oma reisiplaanidest maha tõmmata. Keenia väärib külastamist.

Pikemalt saab elust Keenias lugeda blogist eluslummis.wordpress.com.