Lennates ükskõik millises maailma nurgas mõne odavlennufirmaga, võib üpris kindel olla, et tegemist on kas mõne Airbus 320 või Boeing 737 perekonda kuuluva lennukiga. Keskpikkadele lendudele mõeldud lennukite näol ongi tegemist lennukitootjatele ühe kõige magusama segmendiga üldse. Hiljuti esitletud Irkut MC-21 lennukiga soovib Venemaa Airbusi ja Boeingu duopoli murda. Vaatame seda lähemalt.
Venemaa kunagine võimas tsiviillennukite tööstus pole peale kahte aastakümmet investeeringuid ja pühendumist seni suuremat edu üles näidanud. Regionaallendudeks mõeldud Sukhoi Superjet 100 lennukit on 5 aasta jooksul toodetud alla 100 ühiku, ainsaks suuremaks välismaiseks tellijaks on Mehhiko odavlennufirma Interjet. Irkutist loodetakse aga tunduvalt enamat.
Ilmselt paneb Irkuti nimeline lennukitootja kulmu kergitama, sest sellise nimega lennukeid praegu ju taevas ei näe. Irkuti näol on tegemist ühe osaga Vene riigile kuuluvast holdingfirmast United Aircraft Corporation (vene keeles Объединённая авиастроительная корпорация), mis toodab ka Sukhoi lennukeid. 2004. aastal omandas Irkut Jakovlevi lennukitootmise ja Irkut MC-21 baseerubki surel määral ilmavalgust mittenäinud Jakovlevi Jak-242 mudelil. MC-21 tähendab vene keeles "Магистральный Самолёт 21 века" ehk siis 21. sajandi lennukit, kuid on võimalik, et tootmisesse läheb lennuk tulevikus ikkagi Jakovlev 242 nime all.
MC-21 hakatakse esialgu tootma kahes versioonis – väiksemas MC-21-200 lennukis on kaheklassilises standardkonfiguratsioonis 132, üheklassilises standardkonfiguratsioonis 156 istekohta. Suurem MC-21-300 lennuk mahutab kaheklassilises standardkonfiguratsioonis 163 ja üheklassilises standardkonfiguratsioonis 181 reisijat. Mootoritest kasutatakse Pratt & Whitney või kohalikku Aviadvigateli mootorit.
Lennukit on arendatud päris pikka aega. Esialgu pidid lennukatsetused algama 2015. aastal, siis 2016. aastal, nüüd on see lükatud 2017. aastasse. Esimene kommertslend toimub kõige optimistlikumal juhul 2018. aastal.
Adekvaatset infot Irkuti lennukiprojekti kohta on mõnevõrra raske leida, sest enamus allikatest toetuvad Venemaa riiklikes kanalites nagu Sputnik ja RT avaldatule, mille põhjal näib MC-21 näol olema tegemist tõelise revolutsiooniga lennunduses. Ehk Vene insenerid on mängeldes hakkama saanud sellega, mida Boeing ja Airbus aastakümnete pikkusele kogemusele vaatamata võimelised pole.
Tuleb tõdeda, et MC-21 pole tõepoolest Lääne lennukitest üks-ühele maha viksitud, vaid Vene insenerimõtte tulemus. Lennuki kere diameeter on mõnevõrra suurem Lääne analoogidest, mis annab rohkem ruumi nii laiuses kui kõrguses. Eriti uhked ollakse aga lennuki süsinikkomposiitmaterjalist tiibade üle, mille tootmistehnoloogia võimaldab neid oluliselt odavamalt valmistada.
Ka kütusesäästlikkuses on MC-21 klass omaette. Vene allikate põhjal on MC-21 kütusekulu lausa 25% madalam võrreldes teiste sama klassi lennukitega. Sääst, mida väidetavalt aerodünaamikaga Pratt & Whitney mootoritest välja pigistatakse, on märkimisväärne, kui arvestada, et üldiselt reklaamivad lennukitootjad uute lennukitüüpide säästuprotsente kusagil 5-15% kandis.
Lennuki salongist üllitatud pildil tundub olema väike viga - kas leiad üles? (Vihje: vaata allolevat plaani)
Üheks MC-21 plussiks on muidugi ka hind. Ühe Irkut MC-21 hinnaks peaks kujunema 70 miljonit dollarit (63,4 miljonit eurot), samal ajal kui uue Airbus A320 letihind on 93 miljoni euro kandis ja Boeing 737 MAX-8 lennukil on see 85 miljoni euro lähedal.
Kõigele lisaks mahutab MC-21 rohkem reisijaid, kui Airbusi A320, Boeingu 787 või Bombardier CS300 lennukid. Kui sellesse Sputnikus toodud väitesse veidi süveneda, siis on see pigem porgandi võrdlemine apelsiniga. Sputnik nimelt kõrvutab suuremat MC-21-300 lennukit sellest tunduvalt väiksemate lennukitega. Kui panna kõrvuti pea sama suure kabiiniga MC-21-200 ja Airbus A320 lennukid, siis muutub pilt päris märkimisväärselt. Järgneval lennundustrendide analüüsiga tegeleva Leeham News and Comment võrdleval joonisel on kenasti näha, kummas lennukis rohkem istekohti on. Üleval on MC-21-200, all Airbus A320. Mitte et vähem istekohti lennukis tingimata halvem asi oleks, aga faktidega käiakse Venemaal veidi liiga liberaalselt ümber.
Kui väidetavalt on tegemist maailma parima lennukiga, siis kuidas on lood sellele esitatud tellimustega? Tundub, et lennufirmad MC-21-le, mis pealegi on tunduvalt odavam soetada, millegipärast tormi ei jookse. Kuigi raporteeritakse, et lennuki vastu on huvi tundnud ligi 300 lennufirmat kõikjalt maailmast, piirdub reaalne ostusoov peamiselt Venemaa endaga. Kokku on MC-21 saanud 192 tellimust, neist suurim, 50 lennukit on Aeroflotilt. 10 lennukit plaanib liisida ka Azerbaijan Airlines.
Näib, et Airbus ja Boeing oma turuosa pärast väga muretsema ei pea. Isegi kui lennufirmadel peaks MC-21 vastu tekkima suurem huvi, ei suuda Irkutskis asuv lennukitehas parimagi tahtmise korral maailma turge vallutada. Tehase tippvõimsuseks on toota kuni 72 MC-21 lennukit aastas. Seda on vaid veidi rohkem, kui toodetakse ühe kuu jooksul A320 või B737 lennukeid (60 tükki). Venemaa ajakirjandusest jääb mulje, et reaalsesse konkurentsi kahe gigandiga ei usuta väga ka ise. Peamiste turgudena Venemaa enda kõrval nähakse arenguriike ja lennundusele taasavanevat Iraani.
Kui hea see maailma parim lennuk reaalsuses on, näeme järgmisel kümnendil.
MC-21 programmi ingliskeelne koduleht asub mc21eng.irkut.com.
