Ajal, mil Eesti turundusmõistuse kollektiivse tippsaavutusena esitletakse oksendavat siili ja meie riigi kadestamisväärselt nüansirohke brändingu alustalana nähakse klišeedesse uppuvaid klantspilte (ei, fotograafidele etteheiteid pole, pigem vastupidi), on taanlased otsustanud oma turunduskampaaniaga minna täiesti teist teed. Kopenhaageni ametlik turimiorganisatsioon Wonderful Copenhagen teatas, et nad lõpetavad sihtkoha turunduse traditsioonilises mõttes ja keskenduvad selle asemel hoopis muudele asjadele.
Kopenhaageni uue, aastani 2020 ja kaugemalegi vaatava sihtkoha strateegia lähtepunktiks on arusaamine, et turism meile harjumuspärasel kujul on tänaseks surnud. Kopenhaageni jaoks on turistide tavapärane segmenteerimine stiilis ärituristid ja omal käel puhkajad, linna- ja maaturism, kultuuri ja rattasõidu huvilised jne. minevik. Kopenhaagenis vaadatakse linna külalisi eelkõige inimestena, mitte selle või teise turundussegmendina. Ühtlasi teatatakse, et sihtkohapromo ilusate klantspiltide kaudu on nende jaoks nii eilne päev.
Hea küll, kui turismiajastu on lõppenuks kuulutatud, siis missuguse visiooniga välja tullakse? Alternatiiv on sümpaatselt lihtne. Inglise keeles nimetatakse seda terminiga "Localhood" ehk kohaliku eripära tunnetamine ja ärakasutamine. See tähendab näiteks seda, et inimesi ei jaotada enam kohalikeks ja turistideks, vaid Kopenhaageni külalisi nähakse samuti kohalikena - nad lihtsalt viibivad seal veidi lühemalt. Kopenhaagenis on mõistetud, et pikemas perspektiivis pole väliskülaliste ligimeelitamiseks oluline mitte üks või teine vaatamisväärsus, vaid kohapeal kohalike elanikega tekkivad kontaktid, mis aitavad väljast tulijatel end tunda koduselt ja saada niimoodi Taanist vahetum kogemus. See on sihtkoha edendamise vaatenurgast märkimisväärne mõttemalli muutus, sest senine tsentraalne turismipropaganda asendub hulga mittetsentraalsete kontaktikillukestega, mida tavapärases võtmes juhtida on võimatu.
Üks oluline nüanss veel. Kopenhaagenis on leitud, et kuigi väliskülalised on väga oodatud, ei tohi külaliste arvu kasv halvendada kohalike elu kvaliteedi. Teisisõnu, Kopenhaagenis ei soovita astuda sama reha otsa, kui Veneetsias või Barcelonas, kus kohalikud nõuavad turismi piiramist.
Niisiis seisab Kopenhaageni turismiamet selle eest, et kohalikud elanikud tunneks ennast oma linnas võimalikult hästi, et külalistel oleks rohkem võimalusi kohalikega vahetusse kontakti astuda ja elada võimalikult sarnast elu kohalikega. Koos kogetud ühised momendid on ühtlasi hea baas ka ärisuhete tekkimisele.
Igal juhul mõjub Kopenhaageni lähenemine väliskülalistesse ääretult sümpaatselt. Kõik on kuidagi tasakaalus ja vaidluste asemel mingi mõttetu amorfse läraka üle suunatakse energia sinna, kus tõesti tekib väärtus – et nii kohalikud kui külalised tunneks ennast koos võimalikult hästi. Sellise lähenemise taustal mõjub Eesti kuskilt Ränirahnude multikast pärit "peen nüansirikas bränding" kiviajale kohase nähtustena. Ratas on justkui juba leiutatud, aga meie esitleme avalikkusele tohutu töövõiduna investeeringuid uue, senisest veelgi parema neljakandilise tahuka arendamisse ja sildistame lollideks Matideks kõiki neid, kellele pole jagunud piisavalt mõistust sedavõrd peenest turundusest aru saada.
Loe lisaks:
