Kreeka liigub ületurismi kursil

Kreeka

Kreeka on hiljuti seisnud silmitsi tõsiste majandusprobleemidega ja olnud pankroti äärel, kuid asi, mille pärast retsina ja moussaka kodumaa pole pidanud muret ei pea tundma, on see, kuidas riiki turiste meelitada. 2018. aastal külastas Kreekat 33 miljonit välisturisti, kes jätsid riiki rekordilised 16 miljardit eurot. Mitte ükski Euroopa suurematest turismisihtkohtadest pole sel kümnendil näinud sellist turisminumbrite kasvu, kui Kreeka.

Turistid jätavad Kreekasse küll kenakese hulga raha, kuid väliskülaliste pidev kasv tähendab omakorda täiendavat koormust nii infrastruktuurile, ülerahvastatust peamiste vaatamisväärsuste juures ja mõju kohalikule kogukonnale. Paljud Kreeka saared on suhteliselt väikesed ja kusagil on see piir, kust iga lisanduv turist on pigem täiendav probleem.

Kreeka 5 enimkülastatud saart

  1. Santorini
  2. Kreeta
  3. Korfu
  4. Rhodos
  5. Mykonos

Santorini

Santorini kaldeera ja fantastilised päikeseloojangud on saare pannud paljudesse "kohustuslik ära käia" nimekirjadesse. Eelmisel aastal mõõdeti saarel rekordilised 5,5 miljonit ööbimist. Kuid Santorini on vaid 76 km² suurune, väiksem näiteks kui meie Vormsi saar (93 km²).

Santorini probleemid meenutavad suurlinnade omasid. Ummikud on muutunud probleemiks, nagu ka aina kasvav vee ja energia tarbimine. Saarele on ehitatud mitu merevee magestamise jaama ja praegu on ehitamisel Kreeka suurim magestamisjaam, kuid kardetakse, et viie aasta perspektiivis jääb ka sellest vajaka. Santorini on juba piiranud saarele saabuvate kruiisituristide arvu.

Ateena

Santorini kõrval on Ateena teiseks kohaks, mida ähvardab ületurism. Tänu transpordiühendustele on Ateena paljudele loomulik punkt, kus riiki saabuda. Ateena lähedal asuv Pireuse sadamat läbib aastas üle miljoni inimese, see on populaarne kruiisilaevade randumiskoht.

Lisandunud on ka lennuühendusi. Näiteks on Kreeka aina rohkem ka Hiina turistide radaril. Mõned aastad Pekingist Ateenasse otseühendust pakkunud Air China suurendab sel suvel lennusagedust. Juba toimuvad ainult Hiina turistidele mõeldud Egeuse mere kruiisid. Võib arvata, et on ainult aja küsimus, kunas lennuühendusi Hiinasse veelgi juurde tuleb.

Mis on lahendus?

Teatud kohtadesse tekkiva ületurismi vähendamiseks pakutakse tavaliselt välja kaks lahendust: soodustada turismi ka väljaspool tipphooaega ning laiendada turismi geograafiat. Kui statistikat vaadata, pole kindel, kas need soovitused veidi hilja ei saabu.

Näiteks tegi reisijate arv Kreeka väiksemates lennujaamades 2018. aastal läbi märgatava hüppe. Mytilini lennujaamas (Lesbose saarel) kasvas reisijate arv 43,9%, Anchialoses (Volose saar) 39%, Kavalas 37,3%, Mykonosel 24%, Samosel 22% ja Kefalonias 22%.

Aina rohkem reisitakse Kreekasse ka talvel. Näiteks 2018. aasta detsembris külastas Kreekat 418 552 inimest, mis on ligi veerandi (23,6%) võrra rohkem, kui aasta varasem 338 515. Thessaloniki lennujaama läbis eelmise aasta detsembris 43% rohkem, kui samal kuul aasta tagasi, Ateena lennujaamas oli kasv 20,6%.

Oodata on teatavat rahunemist

Kuigi 2018 oli Kreekale turismi mõttes rekordaasta, prognoositakse, et kasv senises tempos ei jätku. Oma mõju avaldab Türgi turismi taastumine, teadmata on Brexiti mõju, kogemus on ka näidanud, et iga 6 või 7 kasvuaasta järel saabub seisak või langus. Languse vältimiseks toodi saabuva suvehooaja eel välja uus Kreeka promovideo.

Allikas: traveller.com.au