Aafrika üks suurimaid rahvusparke, Krügeri rahvuspark Lõuna-Aafrika Vabariigis on kõikidest Aafrika rahvusparkidest kõige parema infrastruktuuriga. See on hästi ligipääsetav, sealne teedevõrk on suures osas kaetud asfaldiga, pargis leidub hulganisti majutus- ja piknikukohti – ning küllalt suures osas ka mobiililevi. Nüüd kaalutaks Krügeris mobiililevile piirangute seadmist. Põhjus on lihtne – tehnoloogiat mõistavad kasutada ka salakütid.
Salakütid jälgivad aina rohkem sotsiaalmeediat, kus paljud pargi külastajad soovivad oma loomadest tehtud fotosid võimalikult kiiresti jagada. Ja paljudel juhtudel on fotod geotägitud ehk loomade asukoht on salaküttidel nagu peo peal. Pahaaimamatud postitajad ei kujuta ettegi, et lisaks sõpradele võivad nende kontosid jälgida ka salakütid.
Krügeris võimendab probleemi veelgi spetsiaalselt sellele pargile loodud rakendus Latest Sightings, mis võimaldab teha ja jagada loomafotosid koos nende asukohaga sisuliselt reaalajas. Selliste rakenduste olemasolul pole salaküttidel vaja enam palju pingutada. Kuigi Latest Sightings loojad ütlevad, et pole ühtegi tõendit, et nende rakendust kasutavad salakütid, räägib tehnoloogia potentsiaalsest ohust midagi kasvõi asjaolu, et rakendus ei luba jagada infot ninasarvikute kohta ning elevandipiltide jagamine on küll lubatud, kuid ilma asukoha informatsioonita.
Probleemid ei piirdu ainult salaküttidega. Kui pargi külastajad leiavad äpist mõne huvitava looma värske asukoha, siirdub neid korraga vaatama hulk autosid. Seejuures kipuvad mõned kiirema kohalejõudmise huvides Krügeri teedel lubatud piirkiirust ületama. Tänu kiirustamisele ja tähelepanuvõime hajumisele on juhtunud mitmeid õnnetusi. Ja loomulikult tekib loomade ümber peagi liigagi arvukalt autosid, kes kõik otsivad õksteise võidu paremat vaatluskohta.
Sebrapildid salaküttidele korda ei lähe, nende põhiline huvi on seotud ninasarvikute ja elevantidega, sest just seal on raha. Ninasarviku sarv on kullast hinnalisem, 1 kilogramm maksab umbes 60 000 eurot. Nõudlus, tedagi, asub Aasias, kus eelkõige Hiinas ja Vietnamis omistatakse ninasarviku sarvele kõikvõimalike ravivõimeid.
Salaküttimise probleemi Krügeris näitab kasvõi fakt, et aasta pole jõudnud õieti veel alatagi, kuid kolme eraldiseisva intsidendi käigus on juba arreteeritud 7 salaküttimise plaanidega tegelast koos relvade ja muu varustusega. Lõuna-Aafrika Vabariigi rahvusparke haldava SANParks-i 2018/2019 aastaaruandest võib lugeda, et sel perioodil tapeti salaküttide käe läbi Lõuna-Aafrikas 384 ninasarvikut. Number on päris suur, kuid see on siiski märgatav edasiminek võrreldes aasta varasemaga, kui salakütid tapsid 502 ninasarvikut. Ka elevante kütiti 35% vähem, 48 võrreldes 74-ga aasta varem.
Samas on tehnoloogiast salaküttide vastases võitluses ka kasu. Tehnoloogiafirma ShotSpotter on Krügeri rahvuspargis kasutusele võtnud püssilaskude tuvastussüsteemi, mis identifitseerib ja edastab pargivahtidele lasu täpse asukoha sekundite jooksul. Varem avastati paljud salaküttimise juhtumid pargi suuruse tõttu alles päevi või nädalaid hiljem.
Arvestades Krügeri rahvuspargi suurt populaarsust – 2019. aastal külastas seda 1,8 miljonit inimest – mõeldakse pargis aina pingsamalt, kuidas vähendada külastajatelt reaalaja info jõudmist salaküttideni. Inimesi võib küll paluda, et nad lülitaks sotsiaalmeedia platvormidel pilte jagades asukohainfo funktsiooni välja, kuid paratamatult ei võta kõik seda soovitust kuulda. Nüüd kaalutakse muude variantide hulgas aina tõsisemalt ka võimalust, et mobiililevi Krügeri rahvuspargis hakatakse piirama. Ninasarvikute säilimise nimel poleks see liiga suur hind.
