Tahaks väga loota, et Riigi Kinnisvara igavesti noor juht Urmas Somelar Trip.ee-d ei loe. Tõesti, mitte kuidagi ei soovi, et <a href=http://arileht.delfi.ee/news/uudised/riigi-kinnisvara-juht-meie-lihttoojoud-ei-suuda-tihti-ulesannetest-aru-saada?id=74432683>nii andekas noormees satub tilgutite alla või midagi puhtalt seetõttu, et saab juhtumisi teada, et kusagil hoitakse tööl koristajaametist ehk isegi mõnevõrra nõudlikumal positsioonil "veidi" vanemat kui 45 eluaastast inimest.
Kuigi vanemad kui 45-aastased ei tohiks töö erakordse keeruka iseloomu tõttu sobida koristajakski (küll aga juhiks, eks!), leiab American Airlines – Urmas, tõesti, nüüd palun ära edasi loe! - et 80 sünnipäeva tähistanud Bette Nash sobib lennureisijaid teenindama suurepäraselt.
CNN avaldas hiljuti ligi 60-aastase lennustaažiga stjuardessist videoloo, kus Nash kirjeldab oma karjääri. Huumorimeel on Bettel igatahes paigas, öeldes intervjuus näiteks, et "Minu vanuses on inimesed üldiselt surnud". Tänaseks on temast saanud juba teatavat sorti kuulsus, kellega inimesed kipuvad lennukis selfisid tegema ja autogrammi küsima.
Ühes varasemas intervjuus Boston Globe’ile võttis Bette Nash kenasti kokku, milles seisneb pardateenindaja töö olemus. "Inimesed vajavad tähelepanu. Sa ei saa armastust rahaga osta. Sa ei saa tähelepanu raha eest osta. Kuid just see on see, mida inimesed vajavad."
"Ja seda saab inimestele tasuta jagada", lisab Bette.
59 aastat lennanud Bette Nashi elurõõm on kahtlemata märkimisväärne. Kõige kogenenumad pardateenindajad kipuvad siiski jagunema kahte lehte – nad on tõepoolest kas kõige fantastilisemad või hoopis seal skaala teises otsas. Mul on olnud õnn olnud lennata küpses eas stjuardessidega, kes on lihtsalt loodud selle ameti jaoks ja kelle teenindusoskusi naudid ja imetled. Aga meenub ka sügav ohe SAS-i pardal, kui 3-tunnise lennu jooksul suutis seeniorkaader kobades pardamenüüst söödavat-joodavat müüa heal juhul 2/3 lennukist. Seda fantastilisem, et leidub inimene, kes on 80 aasta vanusena suurepärases vormis ja mõnusa huumorisoonega.
Bette pikk karjäär algas siis, kui lennufirmad palkasid stjuardessideks noori hea välimusega neide, kes pidid peamiselt meessoost reisijatele lennuki pardal silmarõõmuks olema. 32 eluaastat loeti sellise töö jaoks juba maksimaalseks vanuseks. Aja jooksul on reeglid ja nõudmised lennunduses aga oluliselt muutunud ning täna ei näe keegi probleemi, kui pardateenindajal on vanust rohkem kui 32. Või 45.
Kentsakas mõelda, et Bette lendas näiteks tiheda liiklusega New York – Washington liinil, kus lennupilet maksis 12 dollarit, pileteid polnud ette osta vaja ja kõikidele reisijatele garanteeriti koht, isegi, kui see tähendas täiendava lennuki liinile panekut. Lennukitel polnud mitmeid erinevaid teenindusklasse. Olid lennukid, kus kõik reisijad lendasid esimeses klassis ja lennukid, kus oli ainult turistiklass. Nii tuli mõnel lennul serveerida rostbiifi ja šampanjat, järgmisel lennul samal marsruudil pakkuda aga puljongit ja kohvi.
Praegu toob Bette Nashile unetuid öid iga-aastane test, kus kontrollitakse, kuidas pardateenindajad saavad hakkama füüsiliste nõuetega hädamaandumisel tegutsemiseks. Vanust tõepooles veidi juba ju on. Seni on Bette Nash taolised testid edukalt läbinud.
