El Niño on perioodiline looduslik ilmastikunähtus, mida põhjustab püsituulte suunamuutus, mis toob kaasa Vaikse ookeani kesk- ja idaosa ekvatoriaalse pinnakihi ebatavalise soojenemise. Kuigi see toimub Vaikses ookeanis lõunapoolkeral, mõjutab El Niño ilmastikku peaaegu kogu troopikas ja ka palju kõrgematel laiuskraadidel. Prognoositakse, et sel aastal on mõju eriti tugev ehk tulemas on super El Niño.
El Niño üldine muster (WMO)
El Niño muudab ka reisimisega seotud riske kogu maailmas. Sihtkohad, mis on tavaliselt detsembrist veebruarini ideaalsed, võivad muutuda üleujutusaladeks, põuast vaevatud tuleohtlikeks piirkondadeks või tormidest räsitud rannikualadeks. Järgnevalt kokkuvõte, mis piirkondi võib El Niño sel talvel õige rohkem mõjutada.
Kuigi Maailma Meteoroloogiaorganisatsioon (WMO) ennustab väga tugevaid El Niño vihmasadusid paljudesse piirkondadesse, on Aafrika ilmselt kõige haavatavam piirkond.
Mitmes Aafrika piirkonnas on novembrist 2026 kuni aprillini 2027 tavapärasest niiskem, kõige tugevamid vihmasadusid ja üleujutusi prognoositakse Ida-Aafrikasse. Seega võib Keeniasse, Tansaaniasse või Ugandasse safarile suundujaid ees oodata hoopis märjemad tingimused. Tugevad vihmasajud võib kahjustada teid, sildu ja raudteede infrastruktuuri. Kohalikud turismiliidrid kutsuvad üles välja töötama koordineeritud tegevusi, mida teha üleujutuste, ärauhutud teede, ärajäänud lendude ja teiste ilmast põhjustatud eriolukordade puhul.
Tugevaid vihmasadusid on oodata ka Lõuna-Etioopias.
Hoopis teistsugune on olukord Aafrika lõunaosas. Perioodil 2026. aasta oktoobrist 2027. aasta märtsini on oodata keskmisest vähem sademeid ja äärmuslikku kuumust – seda eriti Lõuna-Aafrikas, Zimbabwes, Botswanas, Mosambiigi lõuna- ja keskosas, Malawi lõunaosas ning Sambia lõunaosas. Samuti eeldatakse vihmaperioodi hilinemist või ebaregulaarsust, kuivi perioode ning ebatavaliselt kõrgeid õhutemperatuure. Kõrgeid temperatuure on kerge alahinnata.
Kuivaga on Zimbabwe ja Sambia piiril asuvas Victoria joas vähem vett, loomad on rohkem koondunud joogikohtade lähedusse.
El Niño aastatel kipub Kagu-Aasias olema kuiv ja kuum. Sellistesse riikidesse nagu Vietnam, Tai, Malaisia, Indoneesia ja Filipiinid prognoositakse vähem sademeid ja kõrgemaid temperatuure, mis tähendab raskemaid linnaekskursioonide päevi ja kuivemaid maastikke.
Probleemiks võib kujuneda õhukvaliteet. Kui kuivad tingimused kattuvad tulekahjude hooajaga, seda eriti Indoneesias, siis võib suits levida kaugelt üle piiride ja mõjutada ka Singapuri ja Malaisiat.
Balile prognoositakse pikemat kuivaperioodi, kuid põud võib kaasa tuua veenappuse.
Austraalias on Kagu-Aasiaga üsna sarnane kliimamuster ja pigem on oodata põuda. Parem on päeva alustada päeva varahommikul, kui jätta vaatamisväärsustega tutvumine keskpäevasesse kuumusesse.
Põhja- ja Lõuna-Ameerika Vaikse ookeani poolne osa on piirkond, mida El Niño põhjustatud vihmad tabavad sageli kõige rängemalt. Tõenäosus tugevateks vihmasadudeks ja äkiliseks üleujutuseks on suur alates Californiast, puudutades ka Mehhikot, Kesk-Ameerikat, Peruud ja Ecuadori.
Atlandi ookeani piirkonnas kipub El Niño kipub orkaanide teket pärssima ning tänavune aasta on seda mustrit järginud. 21. septembriks polnud Atlandi ookeani basseinis tekkinud ühtegi orkaani – midagi sellist polnud selleks kuupäevaks juhtunud viimase 112 aasta jooksul. Kariibi mere ja Mehhiko lahe sihtkohtade jaoks on see igati teretulnud uudis.
Vihmasajud toovad kaasa rohelisemad maastikud, Iguazu joad on veerohked ja rannailm püsib suurepärane.
Hilissügisel ja talvel kasvab tormide ja tugevate sademete esinemissagedus Loode-Euroopas, Ühendkuningriigis, Prantsusmaal, Šotimaal ja Madalmaades.
Vahemere piirkonnas võib esineda tugevaid vihmasadusid ning sellest põhjustatud üleujutusi Hispaanias, Prantsusmaal ja mujal Lõuna-Euroopas.
Alpides on El Niño ajal lumetingimused tavaliselt paremad Alpide lõunaosas Itaalias ja Austrias. Põhja pool Šveitsis ja Prantsusmaal võib lund sadada vähem. Püreneed lõikavad El Niñost tavaliselt kasu.