Kuidas sotsiaalmeedia mõjutab meie reisiotsuseid

Kui sa ei postitanud seda oma sotsiaalmeedia kanalitesse, polegi seda toimunud? Ajal, mil sotsiaalmeedia mõjutab aina rohkem, kuhu ja kuidas me reisime, jagab seda arvamust märkimisväärne hulk reisijaid ja seda eriti nooremate hulgas, selgus ekspertpakkumisi vahendava USA internetimeedia firma Travelzoo poolt läbiviidud uuringust.

Uuring tõi välja, et paljude jaoks on reisimine seotud vastuoluliste emotsioonidega. Ühest küljest soovitakse reisil puhata ja välja astuda igapäevarutiinist, teisalt jälitab inimesi pidevalt vajadus teha Instagrami-kõlbulikke pilte ja jagada oma reisiemotsioone sotsiaalmeedias. Inglise keeles on selle jaoks lausa omaette termin – FOMO, fear of missing out ehk kartus millestki olulisest ilma jääda. Nii kohtabki aina rohkem reisijaid, kel pole aega reisimist nautida ja süveneda, vaid kelle põhiline kinnisidee näib olema leida võimalikult hea võttenurk oma järgmise sotsiaalmeediasse mineva foto jaoks.

Selle trendi üks olulisemaid tunnuseid on seiklusliku iseloomuga reiside kasvanud otsimine. Iga kuues vastanu tunnistas, et neil on tunne, et nad on sunnitud olema seiklusaltimad, kui nad tegelikult on. Veelgi rohkem reisijaid (34%) usub, et kui sa ei tee puhkuse ajal midagi seikluslikku, on tegemist suisa raisatud ajaga. 24% milleeniumipõlvkonnast (sündinud 1982-2002) ja 29% X-generatsiooni (sündinud 1961-1981) esindajatest märkis, et neil on tunne, et viimase puhkuse ajal ei saanud nad "piisavalt elamusi".

Rohkem, kui pooled vastanutest (53%) märkis, et nad tunnevad survet valida puhkuseks mõni eksootiline sihtkoht, 40% tunneb survet ette võtta senisest seikluslikum reis. Sageli ongi reisimine rohkem show off kui switch off ehk väljalülitumise asemel korraldatakse väljanäitus.

Travelzoo tõi välja, et taoliste tunnete sellist levikut saab selgitada sotsiaalmeedia mõjudega. Pea pooled vastanuist (47%) nõustuvad, et sotsiaalmeedia ärgitab neid reisides senisest enam otsima kõikvõimalikke põnevaid elamusi ja pea kolmandik (30%) valibki reisi sihtkoha selle järgi, kus nende arvates on kõige rohkem potentsiaali saada oma sotsiaalmeedia kanalitesse ägedat sisu.

Kuid hoolimata soovist leida sotsiaalmeediasse kadedaks tegevat sisu, koguvad samaaegselt populaarsust reisid, kus saab olla täiesti ilma internetiühenduseta. Tervelt pooled vastanutest arvasid, et digitaalne väljalülitumine teeb reisi köitvamaks. Reisimise peamise eesmärgina nägi 56% lihtsalt puhkamist ja 44% hea toidu nautimist. Võibolla ei peakski see väga suur üllatus olema, sest interneti kaudu tulevat igapäevast stressi jagub ju niigi.

Travelzoo uuringust tuli välja ka see, et võrreldes keskealiste inimestega on noorematele palju olulisem saada reisil spirituaalseid elamusi või kasvada reisimise kaudu küpsemaks. Eriti oluline on eneseleidmine Z-põlvkonna (sündinud alates aastast 2000) jaoks, kellest 58% jagas seda seisukohta.

Psühholoogidele ei ole sotsiaalmeedia mõju inimkäitumisele üllatav. Instagrami filtritega ookeani kaldal perfektselt pruuniks päevitunud jalgade ajalugu ulatub Leon Festingeri poolt 1954. aastal avaldatud sotsiaalse võrdluse teooriani. Festinger märkas, et sotsiaalses keskkonnas viibides võrdleb inimene pidevalt oma omadusi, võimeid ja hoiakuid teiste inimeste omadega. Sama teeme me ka reisides ja reisi planeerides, kes rohkem, kes vähem. Kuid selge on see, et inimeste referentsgrupi (need, kes avaldavad meie vaadetele ja käitumisele otsest või kaudset mõju) reisimistrendid mõjutavad tahes-tahtmata reisi- ja reiside ülesehitust puudutavaid valikuid. Kui mitte muud, siis ehk on hea seda tausta teada, kui satute reisil taas kokku agaralt selfisid pildistava tegelasega või vaevab teid ennast tunne, et "oleks vaja veel midagi ägedat".

Travelzoo 2017. aasta juulis USA-s läbi viidud uuringu (Fall Travel Trends Survey) andmed kujunesid 1000 inimese internetiküsitlusele antud vastuste põhjal.