Eestis see talv suusavarustuse müügiga rikkaks ei saa. Kuidas on aga seisud lumega mujal Euroopas? Kui olukord lühidalt kokku võtta, siis suusalume leidmiseks on parim suunduda Alpidesse, kuid lund võib leida ka mujal – Skandinaavias, Kesk-Euroopas ja Püreneedes. Ülevaate suusakuurortite olukorrast annavad skiresort.info kaardid.

Alpideski kehtib reegel, et mida kõrgemal, seda rohkem lund. Kõige rohkem on praegu lund Itaalias Val di Soles, kus mägedes ulatub lumekatte paksus 400 cm-ni. Šveitsis Andermattis on lund 370 cm, Austrias Söldenis 310 cm. All orgudes on lund aga mõnikümmend sentimeetrit.

Kui vaadata trende Euroopa suusakuurortites, siis eristuma kipuvad Austria suusanõlvad. Austrias on viimastel aastatel hoolega investeeritud lumetootmistehnikasse ja tõstukitesse. Kui 10 aastat tagasi oli Austria Alpides kunstlund 30%, siis nüüd toodavad võimsad lumekahurid juba ligi 70% lumest.

Alpide suusakuurortid eksperimenteerivad aina rohkem ka suusapasside dünaamilise hinnastamisega – varajased broneerijad saavad märkimisväärseid soodustusi. Samas on see passi ostjatele ebasoodsa ilmakorral paras risk. Varajase ostja soodustusi pakuvad näiteks Zermatt, St. Moritz ja Gstaad ning tundub, et soodsad suusapassid müüvad päris hästi: ligi pooled mitmepäevase suusapassi ostjad soetasid selle varakult.

Alpides (Austria, Šveits, Prantsusmaa, Itaalia) on nõlvad üsna korralikult lumega kaetud, Saksamaal, kus suusakuurortid jäävad madalamale, on ka lund vähem.

Tatrates (Poola, Slovakkia) on suusakuurortid avatud, kuid lumekatte paksus jääb enamikes kohtades 20 ja 50 cm vahele.

Skandinaavia suusakuurortites (Åre, Trysil, Sälen jt) on lund 50-90 cm, enam-vähem sama seis on ka Soomes (Levi, Ylläs, Ruka, Pyhä).