Kujutage ette reisilennukit, mille 300 reisijast saab 12500 km eemal asuvas sihtkohas oma pagasi kätte... tervelt 10. Selline hulk puuduvat pagasit ei tohiks tänapäeval enam justkui võimalik olla, kuid just selline "üllatus" ootas reisijaid, kes 13. augustil 2015 Air India Mumbaist startinud lennuga AI 191 peale 16 tunnist lendu Newarki lennuväljal maandusid (administratiivselt asub Newark New Jerseys, aga olemuslikult on üks New Yorgi lennuväljadest). Lennukis viibinud 300 reisijast ei saanud oma pagasit Newarki lennujaamas kätte tervelt 290. Ilmselt oli puudu siiski kaugelt rohkem kui 290 ühikut pagasit, sest Air India võimaldab sel liinil turistiklassis tasuta ära anda 2 ühikut pagasit, kumbki maksimumkaaluga 23 kg ja hindudele üldiselt meeldib reisida suure pagasikogusega.
Air India Boeing 777-300 ER
Märkimisväärne on kogu loo juures aga see, et suur hulk puuduvat pagasit pole Air India Mumbai-Newark liini puhul üldsegi väga erandlik. Reisijate teadmata on Air India alates 8. augustist sellel liinil lendavate lennukite pardale jätnud mõne päevaga laadimata ligi 100 tonni pagasit. Nii on Newarki lennujaama töötajatel juba päevi tulnud tegeleda Indiast saabunud vihaste reisijatega, kes peavad peale ligi 16 lennukis veedetud tundi seisma veel pikkades sabades, et registreerida oma puuduv pagas.
Air India nendib, et pagasit on maha jäetud seetõttu, et vähendada lennuki stardikaalu, säilitamaks õhkutõusva lennuki ohutust. Air India kasutab Mumbai-Newarki liinil suurt, 342 istekohaga Boeing 777-300 ER seeria lennukit, mis võtab pardale 130 tonni kütust. Maailma ühe suurima lennuki Boeing 777-300 maksimaalne lubatud stardikaal (maximum permissible take-off weight – MTOW) on 351 tonni, kindlustamaks, et lennuk pole õhkutõusmiseks liiga raske ja suudaks varsti pärast õhkutõusmist vajadusel ka ohutult maanduda.
Sõltuvalt ilmastikutingimustest võib lennuki maksimaalne stardikaal olla ka väiksem. Lubatavat stardikaalu mõjutavad sellised asjad nagu tuule suund ja tugevus, õhurõhk, temperatuur ja stardiraja seisukord. Mussooniperioodil puhuvad Mumbai lennuväljal õhkutõsusmiseks ebasoodsad taganttuuled. 2,55 m/s võrra tugevam taganttuul tähendab näiteks seda, et lennuk peab õhku tõustes olema kuni 5 tonni kergem.
Boeing 777-300 suurune lennuk vajab stardiaegseks hoovõtuks ka küllalt pikka stardirada. Võrreldes teiste lennujaamadega, kust väljuvad ülipikki vahemaandumiseta kauglende tegevad lennud (Sydney, Dubai, Singapur jt) on Mumbai lennuvälja stardirada umbes pool kilomeetrit lühem ja see seab suure lennuki stardikaalule piirangud. Newarki liinil lendav Boeing 777 ongi kõige raskem reisilennuk, mis Mumbai lennuväljalt õhku tõuseb. Samuti Mumbai-Newark liinil lendava United Airlinesi lennukitel analoogseid õhkutõusmisprobleeme pole, sest United kasutab mõnevõrra väiksemat Boeing 777-200 seeria lennukit.
Ja et kõikidest nendest hädadest veel küllalt poleks, segavad Mumbai lennuväljal õhkutõusmist ka lennuvälja läheduses asuvad ülisuured reklaamplakatid. Need tekitasid Air India Boeing 777-300 ER lennukitele analoogseid õhkutõusmisprobleeme ka 2014. aastal, kui samal liinil jäeti lennuki kaalu vähendamiseks tühjaks 51 istekohta. Peale seda võeti suurem osa hiidplakatitest maha, kuid näib, et probleem on siiski säilinud.
Selleks, et suur kogus Mumbaisse mahajäänud pagasit Newarki toimetada, on lend AI 191 mitmel päeval startinud oluliselt väiksema kütusekogusega, et võtta pardale rohkem pagasikonteinereid. Antud juhul pole aga enam tegu otselennuga Mumbai-Newark, vaid lennuk teeb tankimiseks vahemaandumise Frankfurdis.
India valitsusele kuuluva Air India rahalist seisu reisijatele makstavad kompensatsioonid ja lennuki täituvuse sunnitud piiramine kindlasti ei paranda. Air India pole kasumit teeninud juba alates 2006. aastast. 2013/2014 majandusaastal suudeti miinusesse jääda 290 miljoni euroga. Tegemist on siiski märkimisväärselt parema tulemusega, kui 2012/2013, mil kahjum oli ligi 2 korda suurem.
Peamine allikas: TimesofIndia.
