Uudisteagentuuri Reuters teatel on Euroopa suurim lennufirma Lufthansa (kui kõik tütarfirmad kaasa arvata) alates 2015. a. sügisest pidanud läbirääkimisi võimaliku investeeringu üle Skandinaavia lennufirmasse SAS. Õigupoolest siin liiga suurt uudist vast polegi, sest Lufthansa on sarnase huviga esinenud ka varem. Ühtlasi on ka Rootsi, Taani ja Norra valitsused, kelle käes on täpselt pool SAS-i aktsiatest, teatanud, et on valmis oma osalust müüma.
Huvitavaks läheb aga selles osas, mis puudutab Lufthansa väidetavat tulevikunägemust. Nimelt saaks SAS-ist osa Lufthansa odavlennufirmast Eurowings. Lufthansa vaatenurgast on tegemist küllalt mõistliku ideega, sest Euroopas ei leidu "flag carrieri" (ingliskeelne termin, mille kunagine tähendus täisteenust pakkuvate lennufirmade kohta on tänaseks piisavalt hägustunud), kes poleks valusalt tunda saanud madalama kulubaasiga odavlennufirmade konkurentsi. Iseasi, kas selline plaan ka skandinaavlastele meeldib. On ju SAS-i taga tugevad ametiühingud ja võimalik, et valitsused tahavad müügilepingusse kirjutada piiravaid klausleid.
Seda, et Lufthansa SAS-i täielikult üle võtab, peetakse siiski vähetõenäoliseks. Pigem huvitab Lufthansat osalust omandades õigus kaasa rääkida SAS-i strateegia kujundamises. Ka oleks täieliku ülevõtmise puhul kaasnev paratamatu restruktureerimine üsnagi riskantne afäär. Vaevalt, et Lufthansal on vaja veel ühte streikivat üksust.
Veidi segane on ka see, mida siis SAS-i puhul ikkagi ostetakse. Ühest küljest oleks justkui selge, et turuosa Skandinaavias. Teisalt tuleb jällegi arvestada, et SAS on pidevalt kaotanud regionaallendude turgu odavlennufirmadele ja kauglendude turgu Pärsia kolmikule ja Turkish Airlinesile, aga ka Norwegianile. Pole mingit põhjust arvata, et Norwegiani poolt tulev konkurents Oslos, Kopenhaagenis ja Stockholmis tulevikus kuidagi leeveneks. Kuna hetkel on kogu lennundusturg üldises optimismifaasis (isegi traditsiooniliselt kahjumit tootev SAS suutis 2015. aastal kasumit teenida), pole loota, et läbirääkimised SAS-i ametiühingutega kergeks kujuneks.
Lufthansa üks teine ost on võrreldes SAS-iga aga kaugelt tõenäolisem. Võib arvata, et aprilli lõpus kogunev Lufthansa nõukogu kiidab heaks 55% Brussels Airlinesi aktsiate ostu. Lufthansa omandas 45% Brussels Airlinesist 2008. aastal 65 miljoni euro eest ning sellega kaasne optsioon osta ülejäänud aktsiad enne 2018. aastat Brussels Airlinesi majandustulemustest sõltuva hinnaga. Eeldatakse, et märtsis Brüsselis aset leidnud terroriaktid tehingu hinda Lufthansa jaoks alandavad.
Brussels Airlinesil on Lufthansale pakkuda kaks spetsiifilist väärtust. Esiteks asuvad Brüsselis paljud Euroopa Liidu institutsioonid. Tänu sellele on sinna korralik nõudlus ärireiside segmendis. Teiseks on Brussels Airlinesil tänu koloniaalajaloole palju sihtpunkte Aafrika riikides. Brüssel on Londoni ja Pariisi kõrval kolmas sõlmlennujaam, kust on Euroopast Aafrikasse kõige rohkem lende. Lufthansale pakuks need liinid kindlasti lisaväärtust, kuigi Lufthansa õrnades kätes ei pruugi kõik need tingimata säilida. Näiteks sundis Lufthansa eelmisel aastal Brussels Airlinesi lõpetama hästi sissetöötatud lennud Brüssel – Nairobi liinil, avades selle asemel ise Frankfurt – Nairobi liini, kuid harvema sageduse ja laiakerelise ehk kahe vahekäiguga lennuki asemel lennatakse nüüd väiksema ühe vahekäiguga Boeing 737-700 lennukiga.
