Hispaanial on pea 2000 kilomeetri pikkune maapiir Portugali ja Prantsusmaaga ning lühemad piirilõigud Andorra, Ühendkuningriigi (Gibraltar) ja Marokoga. Marokoga on Hispaanial Põhja-Aafrikas mitu piiri, kuna seal asuvad mitmed Hispaaniale kuuluvad linnad nagu Ceuta ja Melilla. Ja siis kuulub Hispaaniale veel Peñón de Vélez de la Gomera, mis on 87 meetri kõrgune ja 19 000 m2 ehk kahe jalgpalliväljaku suurune kalju ("peñón" - kalju).

Peñón de Vélez de la Gomera on Hispaaniale kuulunud alates 1564 aastast ja hoolimata Maroko nõudmistest pole Hispaania kunagi nõustunud seda Marokole üle andma. Ajalooliselt on tegemist hoopis saarega, poolsaareks muutus Peñón de Vélez de la Gomera pärast 1930. aasta tugevat tormi, mis uhtus saart Aafrikast eraldanud kanali liiva täis. Hispaania säilitas Peñón de Vélez de la Gomera ka pärast Maroko iseseisvumist 1956. aastal. Nii sündis maailma lühim riigipiir, mis on kõigest 85 meetrit pikk.

Peñón de Vélez de la Gomera elanikeks on umbes 60 Hispaania sõdurit, kes pidevalt vahetuvad. Enklaavi peamiseks transpordiviisiks on helikopter, mille jaoks on kaljule ehitatud helikopterite maandumisplats.

Fotod: Wikimedia Commons