Svalbardi lennuväli Teravmägedel on maailma kõige põhjapoolsem regulaarlende teenindav lennuväli. Sinna lendavad Oslost ja Tromsøst SAS ja Norwegian. Nüüd on lendude toimumine aina suuremas ohus sel omapärasel põhjusel, et Svalbardi lennuvälja maandumisrada on üles sulamas.
Kui Svalbardi lennuväli Longyearbyeni lähedale 1970-ndate alguses ehitati, ei osanud keegi karta, et igikeltsale ehitatud maandumisrada võiks ühel päeval sattuda kliima soojenemise ohvriks. Nüüd on igikeltsa sulamine Teravmägedel CNN-i teatel aina teravam probleem, sest ajavahemikus 1970–2020 on aasta keskmine õhutemperatuur tõusnud seal neli kraadi, talvekuude keskmine koguni seitse kraadi.
Igikeltsaks kutsutakse pinnast, mis on läbikülmununa püsinud vähemalt kaks aastat. Teravmägedel on traditsiooniliselt kõike ehitatud jäisele pinnasele. Seoses kliima soojenemisega on nüüd majade ja muude ehitiste alune pind muutunud ebakindlamaks. Kasvanud on ka maalihete ja varingute oht.
Svalbardi lennuväli (Wikimedia Commons)
Maapinna sulamine on muutunud probleemiks ka Svalbardi lennuväljal. Suvekuudel tuleb 2300 meetri pikkust maandumisrada iga päev hoolikalt kontrollida, sest pinnase vajumine on seal tõsiseks ohuks. Kõike saarestiku umbes 2500 elanikule vajalikku toimetatakse kohale just lennukitega.
Teravmäed on majanduse senisest tugisambast söekaevandamisest aina rohkem pöördumas turismi ja sellega seotud teenuste suunas, sest viimastel aastatel on huvi arktiliste piirkondade, sealhulgas ka Teravmägede, vastu maailmas järsult kasvanud. Ka Svalbardi lennujaam võtab lisaks regulaarlendudele vastu tšartereid ja eralennukeid.
Longyearbyeni majad (Wikimedia Commons)
Seega tasuks neil, kel huvi Teravmägedele reisimise vastu, sellega pigem kiirustada, sest keegi ei tea, kui stabiilsed lennuühendused seal tulevikus on. Teravmägede turismiinfo leiab veebilehelt visitsvalbard.com.
