Kuidas sünnivad online-väljaannete reisiuudised? Mida ütlevad algallikad ja kuidas seda meile serveeritakse? Ainest kvaliteetmeedia uudistevalikust oleks muidugi palju rohkem (stjuuardsside räpsed saladused, n tuntud kohta, millest sa midagi ei teadnud jpt) aga võtame siinkohal veidi tõsisema näite nagu iga aasta kevadel avaldatav info Maailma Majandusfoorumi (WEF, World Economic Forum) poolt koostatud maailma riikide turismi konkurentsivõimelisuse kohta. Tegemist on maailma ühe mõjukama turismiedetabeliga, mida tsiteeritakse paljudes meediaväljaannetes ja mis võtab (või vähemalt peaks võtma) kokku maailma 136 riigi turismisektori hetkeseisu.

Metoodika ehk mida riigi turismi konkurentsivõime juures arvestatakse?

Maailma riikide turismi konkurentsivõime edetabel pannakse kokku paljudest erinevatest indikaatoritest. Ei hakkaks kõike väga pikalt lahti seletama, aga laias laastus koosneb riikide hindamine neljast põhikomponendist: üldine keskkond, riigi turismipoliitika, infrastruktuur ja loodus/kultuur. Igal komponendil on mitmeid alajaotusi, millel veel omakorda on hulk alajaotusi. Nii pannakse kokku pilt, mis peaks maailmale seletama, kuidas on olukord turismiga ühes või teises riigis.

Kas sina valid oma järgmist reisisihti selle järgi, kuidas muutus aasta jooksul ühes või teises riigis metsaga kaetud pind? Ometi on see osa maailma turismistatistika edetabeli koostamisel. Kui metsa tähtsus on reisijale teataval määral isegi päris loogiline, siis turismi konkurentsivõimet hinnates võetakse arvesse ka selliseid näitajaid nagu riigi värbamis- ja vallandamispraktikad, naiste osakaal tööjõus, staadionite arv, mobiiliomanike arv, ehitusloa saamise aeg ja keskhariduse omandanute protsent. Kas inimeste keskmine pikkus, kinganumber või üldise ujumisoskuse protsent annaks riikide turismi konkurentsivõimele veelgi täpsema sisu, ei oskagi selle taustal enam öelda.

See kõik ei huvita tegelikult mitte kedagi

Huvitaval kombel ei küsi mitte keegi, kas sellisel viisil koostatud statistika ikka edastab adekvaatse pildi ühe või teise riigi turismi kohta. Ei, antud uuringust nopitakse reeglina välja vaid kaks näitajat: uudise avaldamise asukohariigi turismi üldine konkurentsivõime ja maailma kõige turvalisemad/ohtlikumad riigid. Kõik see on täiesti mõistetav – kajastada tuleb seda, millel on klikipotentsiaali.

Iroonilisel kombel on see, et selliseid uuringuid liiga palju ei kajastata, üldises plaanis ainult tervitatav. Põhjusi tuleb otsida uuringute tegemisel kasutatavast metoodikast, mille suhe reaalsusega on ajaga muutunud aina hägusemaks.

Riikide üldine konkurentsivõime

Kui vaadata turismi osas maailma kõige konkurentsivõimelisemaid riike, siis esikolmik ei tohiks kedagi üllatada: Hispaania, Prantsusmaa ja Saksamaa. Need riigid on seal olnud sajandi ja jäävadki sinna, juhtugu maailmas, mis tahes. Huvitavamaks läheb tabeli keskel ja allotsas.

Õhtu Keenias - algamas on gepardiema praktiline koolitus jahipidamiseks 

Tulenevalt uuringu metoodika ülesehitusest on kõik Euroopa riigid sisuliselt automaatselt konkurentsivõimelisemad, kui "kolmas maailm". Näiteks Soome on turismi osas konkurentsivõimelisem, kui Tai. Eestlastele ja rootslastele kohe kindlasti, pole kahtlustki. Soome on ju muidu ka igati vahva riik. Aga globaalses plaanis?

Taid külastas 2016. aastal 32,6 miljonit inimest ja võrreldes aasta varasemaga oli kasv 9%. Soome statistikat on üllatavalt raske leida, sest soomlased armastavad turismi mõõta pigem sellistes ühikutes nagu ööbimiste arv ja reisijate poolt Soomes kulutatud raha. Eelmisel aastal külastas Soomet 7,7 miljonit välisturisti, kellest 4,5 miljonit tuli naaberriikidest Venemaalt, Eestist ja Rootsist.

Venemaa paneb turismis Türgile ära

Mida veel teada saame? Panama (nagu ka muide Eesti) on konkurentsivõimelisem kui Costa Rica ja kogu sealne pura vida, viisadega peedistav Venemaa edestab Türgit ja mõlemad omakorda edestavad Küprost. Saudi Araabia, kuhu tavaturistil ka tõsise reisisoovi korral väga asja pole, edestab Sri Lankat. Vietnam ja Rumeenia on turismi mõttes ühel pulgal, Azerbaidžaan on konkurentsivõimelisem, kui Egiptus. Okei.

Maailma kõige turvalisemad ja kõige ohtlikumad riigid

Et Afganistan, Iraak ja Süüria WEF-i edetabelis ei kajastu, tuleb maailma kolmeks kõige ohtlikumateks riikideks lugeda El Salvador, Jeemen ja Kolumbia. Mis riik on 7. kohal? Egiptus. 8? Keenia. WEF-i metoodika põhjal kuuluvad paljud Eesti reisijate lemmiksihtpunktid maailma 30-40 kõige ohtlikuma riigi sekka. Tõeline ime, et meist keegi veel üldse elus on, sest uuringu metoodikat arvestades peaksime kõik olema kui mitte teises ilmas, siis vähemalt paljaks röövitud.

Kõige suurema kasvu ja languse läbiteinud riigid

Kuidas turismi edetabelis konkurentsivõimet kasvatada? Siin on paar head ja läbiproovitud valemit: riigis peab olema statistika tegemise hetkel suhteliselt nõrk valuuta (Jaapan, Mehhiko), täiesti olematu turismi marginaalne kasv (tere tulemast Tšaadi! – kui peaks õnnestuma viisa saada) või siis lihtsalt olla osa statistilisest mürast. Hea näide siin on Egiptus, kus 2016. aastal vähenesid Egiptuse turismitulud võrreldes 2015. aastaga 44,3 %, aga ometi märgitakse ära riigi turismi konkurentsivõime kasv - vaatamata sellele, et sisuliselt kõik näitajad on halvenenud. Ja seda ainult ühel põhjusel – hinnad on varasemega võrreldes oluliselt odavamad. Läheme tagasi punkti 1 juurde.

Muide, naaberriik Soome on ühe aastaga kaotanud konkurentsivõimes 11 kohta ja Küpros suisa 16 kohta. Kas tundub usutav? Osaliselt jah, sest soomlased kaotasid oma konkurentsivõimes tänu sellele, et internetis tehakse riigi looduse kohta vähem otsinguid ja lennuühendused Soomega on halvemad. Viimane on ehk argument küll, aga mida nad siiski sealt Aasiast sinna aina rohkem ronivad? Võimalik, et nad seal Aasias pole statistikaga päris hästi kursis.

Asi pole ajakirjanike lolluses

Vist mitte ükski riikide turismikonkurentsivõime uuringut kajastav ajakirjanik ei hakka oma aega kulutama selle peale, et vaadata, mida see või analoogsed uuringud õigupoolest sisaldavad ja mis metoodikaga need koostatud on. Sealt võetakse välja mingi tühine osa – pole raske arvata, et see on see, millel on potentsiaali klikke saada ja oleks soovitav, et tekst oleks mõne büroo poolt juba valmis treitud. Hoopis tähtsam on olla pealkirjanik. Me kõik harjume sellega aina rohkem ja rohkem, sest pole olemas kõrgust, kust latti ei saaks veel madalamale lasta.

Küsimus pole selles, et selliste mõttetute uudiste autorid oleks lollid või kogenematud. Enamasti toimetavad reisiuudiseid Eestis üllatavalt arukad inimesed (ühe silmatorkava erandiga). Neil on olemas reisimise kogemus ja nad oleks viie nipi asemel valmis kirjutama kaugelt sisukamat teksti. Aga ei, kusagil on valvsad päkapikud, kes teatud asju ette kirjutavad. Mis teha, kui kuningaks on klikkide arv.

Kel soovi, siis võib riikide konkurentsivõimet ja selle koostamiseks kasutatud metoodikat vaadata siit.