50 % Mehhikosse saabuvatest turistidest tuleb Yucatáni poolsaarele, kus selle kirdeosas asuvad kuulsad kuurortid nagu Cancún, Playa del Carmen, Puerto Morelos, Tulum, Cozumel and Isla Mujeres. Pikkade randadega piirkonda Cancúnist Tulumini ja kaugemale tuntaksegi Riviera Maya nime all. Nüüd kardetakse, et muutunud ökoloogilised tingimused seavad turismi tuntava löögi alla ja turistide arv võib sel suvel väheneda kuni 30%.
Riviera Maya (Vikipeedia)
Probleem seisneb pruunvetika ehk meriadru (sargassum) hoogsas pealetungis Kariibi mere randadele. Meriadru pole Kariibi meres mingi uus nähtus, see on eksisteerinud seal kogu aeg. Küll aga täheldatakse alates 2011. aastast selle aina hoogsamat jõudmist rannikule ja seda eriti alates 2015. aastast. Sel aastal on pruunvetikaga kaetud pind meres märgatavalt kasvanud. Kui 2011 ja 2017 aasta vahel kattis adru keskmiselt 32 km2, siis 2019. aasta jaanuaris ulatus see 344 ruutkilomeetrini. Riviera Maya rannikule jõudev meriadru kogus võib ulatuda kuni miljoni tonnini. Kuna meriadrul on omadus rannale jõudes mädamuna sarnaselt lehkama hakata, siis loomulikult pole see puhkama saabunud turistidele meeltmööda.
Merel hõljuvad pruunvetikavaipad on iseenesest kasulikud. Nad pakuvad toitu, elupaika ja kaitset paljudele mereloomadele ja -lindudele (krabid, krevetid, kilpkonnad, delfiinid, vaalad jt). Kalapüügiga tegelejatele on meriadruga kaetud paigad meres parimad püügikohad. Kaldal toituvad adrust krabid ja putukad, kes on omakorda toiduks rannikulindudele ja -loomadele.
Pruunvetika vaipade päritolu pole päris selge. Kui seni arvati, et need on pärit Sargasso merest, siis nüüd on aina rohkem tõendeid, et nende teekond algab Lõuna-Ameerikast Brasiilia Atlandi rannikult. Meriadru plahvatusliku leviku põhjuseid veel uuritakse, kuid seda mõjutavad hoovused, ookeani veepinna temperatuur, sademete hulk, orkaanid ja kemikaalide hulk meres.
Huvitav fakt: sargassum pruunvetikat on üle 100 liigi, kuid Kariibi randadel on peamiselt tegemist kahe liigiga.
Meriadrust vabanemiseks häid lahendusi hetkel pole. Ühest küljest on sellega parem tegeleda juba ookeanil, kuid nii seatakse riski alla need mereelukad, kelle järglastele on see varju- ja toitumispaik. Puhastades kaldaid hävitatakse aga merikilpkonnade pesitsuspaikasid. Riviera Mayas käib rannikute riisumine täies hoos. Sargacerostele pakutavad töötingimused pole just ahvatlevad – 8 tunnised vahetused kuupalgaga 5000 peesot (234€).
Probleem on laiem
Riviera Maya pole vetikaprobleemiga üksi. Pruunvetika invasioon on hoogustunud sadadel Atlandi ookeanis, Kariibi merel ja Mehhiko lahes asuvatel randadel. Vetikas on probleemiks Barbadosel, Belizes, Guatemalas, Puerto Ricos Martiniquel, Guadeloupes, St. Maarten/St. Martinis, Tobagol, Grenadiinidel, Dominical, Tobagos ja Briti Neitsisaartel. Eelmise aasta juunis kuulutati meriadru tõttu Barbadosel välja suisa rahvuslik hädaolukord.
Kust saada infot?
Pruunvetika levikut jälgib veebileht Sargassum Monitoring. Nagu allolevatelt kaartidelt näha, on olukord 2019 aasta seisuga eri randades küllaltki erinev.
Vetikast mõjutatud rannad
Vetikast mõjutamata rannad
Lõpetuseks
Lõpetuseks ka häid uudiseid. Kariibi meres kestab pruunvetika aktiivsem vohamishooaeg maist kuni oktoobrini. See tähendab, et Kariibidel talvist rannapuhkust otsides ei pruugi probleemi suurt märgatagi. Küll aga võib olukord suhteliselt lähedal asuvates randades oluliselt erineda. Vetikad ei mõjuta ka aktiivseid tegevusi merel nagu snorgeldamist.
Lisalugemist pruunvetikast: New Republic
