Üks Välisministeeriumi soovitustest inimestele peale dokumendi kehtivuse kontrolli, reisikindlustuse vormistamise ja reisi sihtkoha iseärasustega tutvumise on ka registreerida oma reis. Seda saab teha nii Välisministeeriumi kodulehel kui nutirakenduses Reisi targalt. Selline soovitus võib tekitada vastakaid tundeid – kas ei ole tegu privaatsuse riivega ja milleks seda vaja on? Kuidas on tagatud, et avaldatud andmed ei satuks võõrastesse kätesse?
Miks registreerida?
Välisriigis viibimise registreerimise kaudu tagab reisija, et juhul kui riigis, kuhu ta reisib, peaks tekkima kriisiolukord (looduskatastroof, terrorismirünnak vm) või kui on põhjust karta tõsist ohtu tema elule või tervisele, on konsulaarteenistus tema sealviibimisest teadlik ja see võimaldab inimesega kiiremini kontakti saada ja uurida, kas temaga on kõik korras ja kas ta vajab abi. Samuti saab Välisministeerium vajadusel võtta ühendust reisija lähedastega või vahendada operatiivselt asjakohast informatsiooni. Sel põhjusel saab reisi registreerimist nimetada ka konsulaarkiirabiks.
Juhul, kui riigis puudub Eesti saatkond, toimub abi osutamine aukonsuli või mõne Euroopa Liidu liikmesriigi saatkonna vahendusel koostöös kohalike ametivõimudega.
Näiteid, kui reisi registreerimisest on tõusnud kasu
Rahutu maailm ja inimeste teadlikkuse tõus on pannud inimesi oma reise enam registreerima. 2015. aastal kasvas reisijate arv, kes ei pidanud paljuks oma sihtpunktist Välisministeeriumit informeerida, üheksalt tuhandelt kolmeteistkümne tuhandeni 2014. aastaga võrreldes. Tänavu on see pilt veelgi rõõmustavam. Võttes aga arvesse, et eestlased teevad aastas ligi 4 miljonit reisi, on veel pikk maa minna. Viimase aja terroriaktid Pariisis ja Brüsselis näitavad, et reisi registreerimine on asjakohane ka Euroopas rännates.
Kõige enam kasu registreerimisest oli 2008. aastal Gruusia vastase sõjategevuse puhul, kus saime kergema vaevaga korraldada isikute evakueerimist. Viimase aja näidetest on näiteks kodanike abivajaduse väljaselgitamine Pariisi terroriakti puhul. Inimesed sel hetkel otsest abi küll ei vajanud, kuid selleski oli vaja veenduda. Samuti on registreerimisest abi olnud 2011. aastal inimeste evakueerimisel Egiptusest.
Kas registreerida tuleks ka ärireise?
Välisministeerium ei tee inimesi aidates vahet, mis liiki reisile keegi on läinud ja sellest ei sõltu ka abi andmine. Sõltumata reisi iseloomust soovitab Välisministeerium registreeringu igal juhul teha.
Mida reisi registreerimiseks vaja teha on?
Reisi registreerimine Välisministeeriumi kodulehel või nutirakenduses võtab aega ainult mõne minuti ja andmete hulk, mida edastada, ei ole suur. Seda võib teha näiteks lennujaamas enne lennuki peale minekut või kasvõi reisi ajal. Peaasi, et see tehtud saaks.
Andmekaitse
Rääkides andmete turvalisusest – andmeid säilitatakse turvalises andmebaasis ja neid kasutatakse ainult siis, kui midagi kusagil juhtub. Kellelegi ei anta infot teie reisi kohta niisama, samuti ei surfata selles baasis selleks, et näha, kes kui kaugele on reisinud. Me oleksime siin Välisministeeriumi konsulaarosakonnas väga rõõmsad, kui me peaks neid andmeid võimalikult vähe kasutama. Reisigem ikka targalt!
Loe lisaks:
Mida teha, kui välismaal viibides pass või ID-kaart ära kaob?
Tegemist on järjekorras teise nõuandega Trip.ee ja Eesti Välisministeeriumi koostöös valmivas artiklisarjas.
