Kui vaadata statistikat, siis 2022. aastal oli Euroopas väikest Liechtensteini kõrvale jättes kõige vähem külastatud riik Moldova, mida külastas kokku vaid 162 000 turisti. Et suurem osa neist saabus naaberriikidest Rumeeniast, Ukrainast ja Venemaalt, siis tähendab see seda, et kõikjalt mujalt jõuab Moldovasse ülivähe külastajaid. Neile, kes soovivad turismimassidest kõrvale astuda, on Euroopas Moldovast kõrvalisemat kohta raske leida.

Moldova polegi päris tavaline sihtkoht. Nii pole sinna mõtet minna otsima UNESCO maailmapärandi nimekirja kantud vanu kuulsaid ehitisi – ainus UNESCO maailmapärandi nimekirja kuuluv objekt Moldovas on meilgi tuttav Struve geodeetiline kaar. Ei saa ka öelda, et Moldova oleks kuulus mõne dramaatiliselt looduskauni koha pärast.

Moldova võlu seisneb selles, et kuna aja kulg on seal olnud tunduvalt aeglasem, kui mujal, on see üks väheseid paiku Euroopas, kus külades saab veel näha üsna traditsioonilist eluviisi. Lisame siia maailmaklassi veinid, vanad kloostrid ja silmatorkavalt vähe turiste, siis avatud meelega seiklushimulisemale reisijale kujuneb sellest päris ahvatlev kombinatsioon. Viimasel ajal on reisimist lihtsustanud ka maakohtades hoogu koguv kodumajutuste võrgustik.

Chişinău

Umbes 600 000 elanikuga Moldova pealinn Chișinău pole päris võrreldav teiste Euroopa metropolidega. Suuri ja võimsaid ajaloolisi ehitisi seal napib, sest kuni 19. sajandi alguseni oli Chișinău pisikene 7000 elanikuga linnake. Enamik ehitistest on pärit II Maailmasõja järgsest ajast.

Samas on Chișinăus olemas kõik, mida ühelt pealinnalt oodata võiks, olemas – bulvarid, muuseumid, galeriid, poed, turud, restoranid, baarid – ning see kõik üsna soodsa hinnaga. Et enamus Chișinău huviväärsustest asub kesklinnas, saab neid avastada jalgsi.

Katedraali pargis asuv Kristuse Sünni katedraal ei jäta väljast erilist muljet, kuid sellest ei tasu lasta eksiteele viia. Katedraali sisemus on ortodoksi kirikutele omaselt muljetavaldav. Katedraali juurest paistab pargi servas ära 13 meetri kõrgune Triumfikaar, mis meenutab Venemaa võitu Osmani impeeriumi üle Vene-Türgi sõja ajal (1828–29).

Triumfikaar (Wikimedia Commons)

Triumfikaarest üle tee asub Ștefan cel Mare ehk Stefan Suure monument. Ștefan cel Mare on rahvuskangelase staatuses nii Moldovas kui ka Rumeenias. Monumendi juurest saab alguse Moldova vanim, Stefan Suure keskpark. Park on täis monumente ja skulptuure, mis on pühendatud Moldova ajaloo olulistele tegelastele.

Stefan Suure keskpark (Wikimedia Commons)

Pealinlaste üks armastatumaid puhkamiskohti on kesklinna lähedal asuv Valea Morilor park, kust järve kaldalt leiab Väikese printsi kuju. Et tegemist on Moldova kõige väiksema kujuga – vaid 11 cm – võib see kergesti jääda märkamata.

Valea Morilor park (Wikimedia Commons)

Chișinăus tasub tutvust teha ka kohalike kohvikutega, kesklinnas puude varjus lihtsalt jalutada, külastada ajaloomuseumi ning käia ära keskturul (Piața Centrală), kus müüakse kõike värsketest puuviljadest riiete ja kirbuturu kraamini. Soovi korral saab vaadata ka brutaalset nõukogude arhitektuuri või Lenini monumenti.

Maaturism

Moldovas reisides tasub kindlasti veeta aega mõnes maapiirkonnas, et sisse elada kohalikku ellu ja Moldova kultuuri. Elu maal kulgeb paljuski viisil, mis meil juba ammu kadunud. Söögiks vajalik kasvab oma aias, peetakse pudulojuseid, vett võetakse kaevust või lähedal asuvast puurkaevust, süüa valmistatakse traditsioonilises ahjus. See tähendab, et toit, mida maal pakutakse, on värske, täis maitseid ja valmistatud retsepti järgi, mida on edasi antud põlvest põlve. Peatumisest mõnes kohalikus külalistemajas saab tõenäoliselt elamus omaette.

Orheiul Vechi kloostrikompleks

Umbes 60 km kaugusel pealinnast Chișinăust asub UNESCO maailmapärandi nimekirja kantud Orheiul Vechi (Vana Orhei) arheoloogia- ja kloostrikompleks. Răuti jõe ääres asuv Orheiul Vechi on tuntud eelkõige oma koobaskloostri tõttu, kuid väljakaevamised on päevavalgele toonud ehitiste jäänuseid, mis pärinevad 2000 aasta tagustelt Dacia hõimudelt kuni 16. sajandini välja. Sealne arheoloogiamuuseum tasub külastamist. Lähedal asuvas Butuceni külas saab uudistada traditsioonilisi maju ja soovi korral ka ööbida.

Orheiul Vechi (Wikimedia Commons)

Soroca kindlus

Soroca on üks Stefan Suure ehitatud kindlustest, mis oli osaks Moldova kaitserajatiste süsteemist. Algselt puust kindlus ehitati 16. sajandil kividest täielikult ümber. Ringikujuline kindlus on ainus keskaja ehitis Moldovas, mis on säilinud sellisena, nagu see ehitati.

Soroca kindlus (Flickr)

Soroca on Moldova mustlaspealinn ja sealne Mustlasmägi (Gypsy Hill) on naabruskond, mille elanikeks on mustlased. Seejuures võib seal leida üllatavalt suurejoonelisi ehitisi, mille ehitamisel on laenatud inspiratsiooni muuhulgas Püha Peetri katedraalist ja USA Kapitooliumist.

Naslavcea ehk "Moldova Šveits"

Looduse ja matkamishuvilistel tasub külastada Moldova kõige põhjapoolsemat osa. Naslavcea küla on Moldova üks maalilisemaid kohti, mida kohalikud kutsuvad “Moldova Šveitsiks”. Dnestri jõe ümbruses on palju matkaradu, vaatepunkte ning koopaid.

Transnistria

Moldovast saab kasvõi päevareisiga ära käia ka riigis, mida ei eksisteeri. Dnestri vasakkaldal asuv tunnustamata Transnistria on üks kentskamaid kohti Euroopas. Eksisteerides tänu Venemaa abile, on Transnistria külastus nagu ajareis tagasi Nõukogude Liidu aegadesse. Peamiselt nõukogude-aegsete hoonete ja monumentide pärast sinna minnaksegi. Meie jaoks juba parajalt sürreaalseks muutunud ajastu on sealsete inimeste jaoks igapäevane argipäev. Peale Transnistria pealinna Tiraspoli on vaatamist väärt veel Noul Neamti klooster Tiraspoli lähedal ning 16. sajandist pärit Bendery kindlus suure kollektsiooniga selle aja piinamisvahenditest.

Tiraspol (Flickr)

Vein

Nõukogude Liidu ajal täitis Moldova kommunistliku Rhone’ oru rolli. Seejuures asuvad Moldova paljudest veiniaedadest kuulsaimad – Cricova ja Mileștii Mici – pealinnast Chişinăust vaid 20 km raadiuses.

Mileştii Mici veinikeldrid on maailma pikimad – 200 km pikkuseni ulatuvates tunnelites hoitakse rohkem kui 2 miljonit pudelit veini. See on maailma suurim veinikollektsioon maailma suurima pikkusega veinikeldris.

Mileştii Mici veinikelder (Wikimedia Commons)

Cricova 15. sajandist pärit maa-aluste veinikeldrite pikkus ulatub „vaid” 120 kilomeetrini. Neist 60 km on täis veinipudeleid. Väidetavalt on Cricova veinid veidi paremad kui Mileştii Mici omad. Legendi kohaselt oli kosmonaut Juri Gagarin 1966. aastal Cricova keldrites kaks päeva kadunud.

Mõlemas veinikeldris tasub lõunat süüa – nende keskaegne õhustik on elamus omaette. Kui Cricova, Mileștii Mici ja Purcari veinide tuntus ulatub piiri taha, siis Moldovas on ka rida väiksemaid veinitehaseid, kus valmib samuti väga hea vein. Ülevaate 10 Moldova parimast väiketootjast leiab siit. Kui peatuda kodumajutuses, siis võib oodata, et pakutakse enda tehtud veini.

Toit

Traditsioonilised Moldova toidud on tihedalt seotud Moldova kultuuri ja külalislahkusega. Moldova köök on küllalt sarnane Rumeenia köögiga, kuid koos Vene köögi mõjudega. Road on lihtsad, kuid toitvad. Tüüpilised Moldova toidud on näiteks sarmale ehk täidetud kapsarullid, mămăligă ehk maisipuder erinevate lisanditega, juustutäidisega vareenikud, täidetud paprikad, lihapallid tomatikastme ja kartulipudruga. Loomulikult süüakse ka palju puuvilju. Maist oktoobrini pakuvad paljud kohalikud oma aia saadusi müügiks.

Sarmale – kapsarullid (Moldova.travel) Sissetehtud arbuusilõigud (Moldova.travel)

Lisainfo

Lisainfot Moldova kohta leiab Moldova turismiveebist moldova.travel.

Kuidas Moldovasse lennata?

Moldova pealinna Chișinăusse lendamiseks tasub ära kasutada AirBalticu 22. oktoobrini kaks korda nädalas toimuvaid hooajalisi otselende Riiast.