Norwegian laieneb liiga kiiresti?

Euroopa suuruselt kolmas odavlennufirma Norwegian Air Shuttle teatas hiljuti, et pärast 7 kasumlikku aastat teeniti 2014. aastal 1,05 miljardi Norra krooni (ligi 122 miljonit eurot) suurune kahjum. Norwegiani kahjum oli prognoositav, kuid see on kaugelt suurem, kui ennustati. Lennufirma käive samas kasvas aastaga 25% võrra 19,5 miljardi Norra kroonini (2,26 miljardit eurot).

Märkimisväärne osa Norwegiani suurest kahjumist ei tulene siiski otseselt opereerimiskuludest. Ainuüksi tänu lennukikütuse tulevikutehingutele kaotati pea pool miljardit Norra krooni (115 miljonit eurot). Lisaks mõjutasid kasumiaruande alumist rida Norwegiani kiire laienemine (seda eriti kauglendude osas), nõrgenenud Norra kroon, personalikulude ja lennukite hoolduskulude kasv, aga ka tihe konkurentsisituatsioon. Lisaks on kasvanud Norwegiani kauglendude kulud Skandinaaviast Kagu-Aasiasse lennates, sest Venemaa ei luba Norwegianil oma õhuruumi kasutada (sellest allpool pikemalt).

Kõigele vaatamata on Norwegian ilma kahtluseta Euroopa üks ambitsioonikamaid lennufirmasid ja seda nii Euroopa-sisete kui kauglendude osas, mille jaoks on Norwegianil loodud tütarfirma Norwegian Long Haul. 2013. aastal alustati kauglendudega Oslost, Kopenhaagenist ja Stockholmist Taisse ja Ameerika Ühendriikidesse. Järgnevalt teatati, et 2014. aasta jooksul rajab Norwegian oma uued lennubaasid London Gatwicki, Barcelona El Prati ja Madriidi lennuväljale. Gatwick ongi hetkel ainus lennuväli väljaspool Skandinaaviat, kust Norwegian pakub kauglende (sihtkohad New York, Fort Lauderdale ja Los Angeles).

Norwegiani töö uute odavlendude kontseptsiooniga kauglendude osas käib pidevalt edasi. Kui 2014. aasta mais sai Trip.ee-s kirjutatud, et lennufirma plaanib lende Euroopast Lõuna-Ameerikasse ja Aafrikasse, siis näib et vähemalt osa neist ideedest hakkabki varsti teostuma.

Norwegiani kauglendude harul Norwegian Long Haul on hetkel kasutuses 7 kütusesäästlikku Boeing 787 Dreamliner lennukit, kuid tellimus on esitatud veel 5 sama tüüpi lennukile. See võimaldab Norwegianil lisada veelgi rohkem mandritevahelisi lende. 2016. aasta lõpuks peaks töötama lennuühendused Londoni, Kopenhaageni, Oslo ja Stockholmi ning Brasiilia (ilmselt Rio de Janeiro), India (ilmselt Mumbai või Delhi) ja Lõuna-Aafrika Vabariigi vahel (ilmselt Johannesburg). Barcelona El Prati lennujaamast on samal perioodil plaan hakata lendama New Yorki (JFK) ja/või Bangkokki (Suvarnabhumi). Peamine fookus on vähemalt esialgu Stockholmist algavatel kauglendudel.

Samas on Norwegiani hoogsad laienemisplaanid toonud lisaks kahjumile esile ka teised ohumärgid. Näiteks kasvas lennufirma võlakoorem 2014. aasta lõpuks hüppeliselt – võrreldes 2013. aastaga üle 2 korra ning võla ja omakapitali suhe kasvas aastaga 158 protsendilt 530 protsendini. Norwegiani investorid jälgivad olukorda kindlasti teatava murega, kuid Norwegiani juhid ise usuvad, et 2015. aasta tuleb oluliselt parem, kui möödunud aasta.

Norwegiani tegevjuht Bjørn Kjos avaldas hiljuti ajalehes Dagens Næringsliv ka arvamust, et Norra peaks oma õhuruumi Venemaa lennufirmade jaoks sulgema. Kjosil on põhjust olla vihane, sest Venemaa keeldus lubamast luba kasutada Skandinaaviast Bangokki suunduvatel lendudel Venamaa õhuruumi. Näiteks Oslost Bangokki lennates peavad Norwegiani lennukid Venamaa lõunaosa asemel lendama üle Türgi. See lisab lennuajale 50 minutit ning lennukitel kulub ligi 4,5 tonni rohkem kütust. Kjosi arvates oleks Venamaa lennukitele Norras kehtestatav lennukeeld ainus keel, mida venelased mõistaksid.

Seotud teema: Norwegian kaevati kauglendude pidevate hilinemiste tõttu Rootsis kohtusse