Pealpool pilvi paistab alati päike

Estonian Airi piloot Klaus Kuuse läheb alati hea meelega lendama, sest ta teab, et isegi siis, kui maa peal on ilm sompus, paistab pilvepiirist kõrgemal ikka päike.

Piloodi töö pole kontoritöö. Iga piloot töötab graafiku alusel: viis päeva tehakse tööd ja kaks puhatakse, need kaks puhkepäeva ei ole tingimata nädalavahetusel. “Tööpäev oleneb graafikust. Kas hommikune või õhtune vahetus,” alustab Kuuse oma töö kirjeldust. Hommikuse graafiku korral ärkab ta väga vara, tõusma peab hiljemalt kell viis, et jõuda õigeks ajaks lennujaama. Ees on tavaliselt ootamas üks hommikune ja üks lõunane lend. “Enamasti teeme kaks lendu päevas, kui on pikemad lennud, siis ühe,” räägib ta.

Maa peal on pilootidel kohati tööd rohkemgi kui õhus automaatpiloodiga lennates. See ei tähenda, et piloodid õhus muu meelepärasega tegeleda tohiks, lennukil ja kaaspiloodil peab alati silma peal hoidma.

Kuuse päev lennujaamas algab briifing’uga. “Valmistame lendu ette, arvutame, kui palju tuleb kütust tankida, uurime ilma ja millist marsruuti mööda lennata,” räägib ta. Kütuse arvestamine on täpisteadus, iga liigne kilo suurendab lennuki kütusekulu, mistõttu tuleb võtta seda täpselt nii palju, et sihtpunkti jõuaks, aga alati on hea väike varu. Piloodid peavad instrueerima salongipersonali ja lennu dokumendid välja printima, enne kui saab lennukisse minna.

Kuuse on teine piloot ehk esimene ohvitser, enamjaolt on tema ülesandeks kokpitis lennu ettevalmistus, samal ajal kui kapten väljast lennukit inspekteerib. Kõik nupud peavad olema enne starti õiges asendis, arvuti töökorras, lennu marsruut paigas. Lennuki rehvid ei tohi olla lössis ega midagi lekkida. Detailide nimekiri, mida piloodid enne lendu vaatavad, on pikk. “Loomulikult vastutavad kõik meeskonna liikmed lennuki ettevalmistuse eest, kapten ei jõua igat lastiruumi pandud kohvrit üle vaadata,” räägib Kuuse.

20 minutit enne lennuki väljumisaega lubatakse reisijad lennukisse, lennusaatja loeb reisijad kokku, et kõik pardal oleks. “Kui reisijaid on rohkem või vähem kui manifestis kirjas, siis õhku tõusta ei tohi. Kui keegi lennukile ei jõua, tuleb üles otsida ka tema pagas ja see lennuki lastiruumist välja tõsta,”selgitab Kuuse. Kui kõik on korras, suletakse uksed ja lend võib alata.

Tallinna lennujaamast saab õhku tõusta kiiresti, rada asub terminali lähedal. Mõnes lennujaamas tuleb õhkutõusmiseks pea pool tundi maapeal ruleerida, vahel ka ootejärjekorras seista. “Moskvas ootasime ükskord tund ja 20 minutit, enne kui õhku saime. Oli halb ilm ka,” meenutab Kuuse.

Kokpitis on alati kaks pilooti. “Üks on nn lendav piloot ja teine nn jälgiv piloot. Kes mida teeb, lepitakse kokku enne lendu,” selgitab Kuuse. Lendurid peavad olema võrdsel pulgal, et ka väiksema kogemusega piloot saaks juhtida kogenuma piloodi tähelepanu sellele, et lendamisega seotu oleks ettekirjutatud normide piires. Kuid lõpliku otsuse, kas kasutada näiteks autopilooti või kuidas sihtpunkti läheneda, teeb nn lendav piloot. Et lend kulgeks plaanikohaselt, peab jäldiv piloot raadiosidet. Kuigi ka autopiloot oskab maanduda, eelistatakse üldiselt "käsitsi maanduda".

Kui lennuk on taas maal, on sagimist rohkem: kohvrid maha, reisijad välja, vajadusel koristamine, uued kohvrid sisse, reisijad peale, tankimine. “Peame vaatama, et kõik sujuks, leidma ratsionaalsed lahendused juhuks, kui midagi on valesti, näiteks tellitud koristajad ei ilmu kohale,” räägib Kuuse. Lennuki taas õhkutõusuvalmis peab meeskond saama keskmiselt 30-40 minutiga. “10 minutit hilinemist on juba halb, sest siis ei pruugi jõuda reisijad jätkulendudele.”

Taas Tallinnas lülitab Kuuse lennuki välja, klammerdab kokku olulised dokumendid ja köidab kausta. “Pärast seda lähen koju,” jutustab ta.

Vabal päeval üritab Kuuse veeta aega sõpradega, käia Tartus puhkamas, sportida ja nautida maapealset elu. “Kui on vaba päev, võin telefoni välja lülitada ja metsa kaduda,” on ta rahul. “Piloodi töö on hea töö, seda ei saa koju kaasa võtta.” Piloodiamet tundus Kuusele põnevana. “Ma pole kunagi soovinud rutiinset kontoritööd teha, olla päev otsa arvuti taga. Piloodi töö on tehnikaga seotud ja see meeldis. On ka loomingulisust,” räägib ta. Tuju teevad rõõmsaks toredad töökaaslased. “Ei vahetaks oma tööd ühegi teise ameti vastu.”

Tekst: Mariliis Pinn, Estonian Airi pardaajakiri In Time (juuni-juuli 2014). Avaldatud koostöös Estonian Airiga.