Kel peaks tulema soov kõrbe näha, siis Poola pole vast see sihtkoht, kuhu mõtted kõigepealt liiguks. Ometi võib just Poolast leida Kesk-Euroopa suurima kõrbe. Poola lõunaosas asuv Błędówi kõrb, mida kutsutakse ka Poola Saharaks, on anomaalia muidu metsa- ja järverikkas riigis.
Tehniliselt võttes pole Błędówi kõrb päris kõrb, sest kõrbeks loetakse ala, kus aastas on sademeid alla 250 mm. Aga liivaluited ja aeg-ajalt esinevad liivatormid lubavad seda kohta kõrbeks pidada küll.
Błędówi kõrb pole looduslik, vaid inimtegevuse tulemusena sündinud fenomen. Kunagi kandis sulav liustik siia suurel hulgal liiva, kuid aastatuhandeid kattis seda mets. Keskajal hakati metsa agressiivselt maha raiuma, et rahuldada kohalike kaevanduste ja metallitööstuste vajadusi. Ühel hetkel langes põhjavesi aga sedavõrd madalale, et see ei suutnud enam taimekasvu toetada ja sündis umbes 150 km2 suurune liivaväli.
Vaateplatvorm
20. sajandil kasutati Błędówi kõrbe militaareesmärkidel. Teise maailmasõja ajal treenisid seal sakslaste Aafrikasse saadetavad väeosad. Nüüd on seal toimunud Poola ja Nato vägede ühisõppused.
Kõrbe kunagisest suurusest on tänaseks järgi jäänud umbes 32 km2 ja see pind on kahanemas. Männimets tungib peale ja kõrbe lääneossa istutasid inimesed puid. Seetõttu tehakse praegu hoopis jõupingutusi, et Błędówi kõrbe kaitsta. Muuhulgas on Błędówi säilitamiseks kasutatud Natura 2000 vahendeid.
Parim leitud video Bledowi kõrbest pole mitte "reisivideo", vaid elektroonilise muusika artisti Madis (Amadeusz Małkowski) Błędówis filmitud lugu Desert Of Lost Souls.
Fotod: Wikimedia Commons
