Läti Rahvusrighäälingu LVM teatel valis Läti Ülikooli geoloogia osakond Läti 2026. aasta geosaidiks Salaspilsi karstilehtri. Geosait ehk geoloogiline väärtuspaik on geograafiline ala, millel on eriline teaduslik, hariduslik, kultuuriline või esteetiline tähtsus geoloogiliste protsesside ja pärandi mõistmisel.

Salaspilsi linna ja Salaspilsi valla piiril asuv Salaspilsi karstilehter on ainulaadne selle poolest, et see tekkis küllalt hiljuti, alles 2021. aastal. Karstilehter viitab, et maa all voolav vesi lahustab ja uhub minema maa-aluseid kivimeid. Maa alla tekivad tühimikud, koopad ja käikude labürindid, kuni osa neist muutub meile nähtavaks, kui pealmine mullakiht kokku variseb. Lehter tekib siis, kui tühimike kohal olevad kivimid ei suuda enam oma raskusjõudu taluda ja osa neist kukub maa-alustesse tühimikesse.

Salaspilsi karstialale tekkinud lehter on ebatavaline ka oma asukoha tõttu. Maapinna varing toimus otse metsateel, mida mööda kulges kunagi Zeltiņi kipsikaevandusi praeguse Salaspilsi jaamaga ühendava kitsarööpmelise raudtee tamm. Raudtee rajati sinna umbes 120 aastat tagasi, kuid selle kasutamine lõpetati 1965. aastal.

Zeltiņi kipsimaardla piirkond ongi Läti kõige aktiivsemaid karstialasid. Salaspilsi lähedal on tegelikult isegi kaks karstilehtrit. Suurem ja muljetavaldavam lehter on umbes 8 m sügavune, teine, laugjamate nõlvadega lehter on 5-6 m sügavune.

Kuna vee tegevus karstialal jätkub, siis võib ka Salaspilsi karstilehter olla varsti veelgi suurem. Mõned aastat tagasi oli see 2-3 meetri laiune, kuid nüüd on laiust juba 6-7 meetrit, mis näitab aktiivset arengut. Pole teada, kui sügavale tühimikud ulatuvad.

Vaata lisa: visit.salaspils.lv

Fotod: visit.salaspils.lv