Riigikohtus sai kohtuasjas 2-23-117906 lahendi juhtum, milles on lennureisijatele mitmeid olulisi punkte, mida tasub teada, kui lennufirma keeldub hilinenud lennu eest hüvitise maksmisest viitega erakorralistele asjaoludele.

Vaidlus tekkis sellest, et Turkish Airlinesi lennuk, mis pidi väljuma Tallinnast Antalyasse kell 5 hommikul, kuid väljus alles kell 17.50. Kuna väljalend hilines ligi 13 tundi, taotles reisija 400 euro suurust hüvitist, tuginedes lennureisijate õigusi kaitsvale EL-i määrusele.

Turkish Airlines leidis, et reisijal polnud õigust hüvitist saada, sest lend lükkus edasi erakorraliste asjaolude tõttu. Nimelt oli Tallinnas sel ööl halb ilm, mistõttu jäi hiljaks eelnenud Antalya–Tallinna lend. Seetõttu ei saanud lennuki meeskond ilma vahepealse puhkeajata teenindada ka järgmist lendu ja nii kiiresti ei õnnestunud uut meeskonda leida.

Siin leidis kohus, et lend oleks saanud Antalyast ikkagi lahkuda arvestusega, et hilinetakse vaid 20 minutit. Nimelt oli Antalya-Tallinna lennu maandumine algselt kavas kell 3.40 ja ilmaprognoosi järgi pidi Tallinnas udune ilm kestma kella neljani öösel (udu kestis reaalselt veel vähem). Samuti poleks lennumeeskonna tööaega ületatud, kui Tallinna oleks kaasa võetud asendusmeeskond. Lisaks oli lennufirmal võimalik olukorda hinnates lükata Antalyast saabuv lend vähesel määral edasi ning seeläbi tagada, et sama meeskond jõuab lubatud tööaja piires vaidlusaluse lennuga tagasi Antalyasse.

Selles kohtuasjas on päris mitmeid punkte, mida lennureisijatel on kasulik võimalike vaidluste tekkimisel teada:

1. See, et ei olnud meeskonda, kes lendu oleks teenindanud, ei ole erakorraline asjaolu lennureisijate määruse art 5 lg 3 tähenduses. Kohtu hinnangul:

   • lennufirma ei tõendanud, et kõik tema teised meeskonnad olid hõivatud muude lendudega ning varumeeskonda ei olnud võimalik kasutada;
   • lennumeeskonna maksimaalset lubatud tööaega ei oleks ületatud, kui lennufirma oleks võtnud Tallinnasse kaasa asendusmeeskonna;
   • materjalidest ei nähtunud, et kostja oleks kaalunud lennumeeskonna rentimist mõnelt teiselt lennuettevõtjalt;
   • mõistlikult tegutsev lennuettevõtja peab oma lennumeeskondi selliselt planeerima, et tal oleks vajaduse korral võimalik kasutada lennu teenindamiseks varumeeskonda;
   • asendusmeeskonna rentimine või -lennuki tellimine ei ole lennuettevõtte suutlikkuse seisukohast vastuvõetamatu ohverdus.

2. Euroopa Liidu Kohtu praktikast tulenevalt ei või lennuettevõtja, kes soovib erakorralisele asjaolule tuginedes vabaneda hüvitise maksmise kohustusest, üldjuhul piirduda sellega, et pakub asjaomastele reisijatele võimalust lennata sihtkohta tema enda järgmise lennuga, mis jõuab sihtkohta esialgu kavandatust päev hiljem. Hoolsus, mida nõutakse lennuettevõtjalt selleks, et ta vabaneks hüvitise maksmise kohustusest, eeldab seda, et ta rakendab kõiki tema käsutuses olevaid vahendeid, et tagada teekonna muutmine mõistlikult, rahuldavatel tingimustel ja esimesel võimalusel. Selline hoolsus eeldab mh, et otsitakse teisi otse- või vahemaandumisega lende, mis saabuvad sihtkohta varem kui asjaomase lennuettevõtja järgmine lend. Selliseid lende võivad teha ka teised lennuettevõtjad, kes ei pea kuuluma samasse lennundusallianssi. Üksnes juhul, kui ei ole ühtegi vaba kohta mõnel teisel otse- või vahemaandumisega lennul, mis võimaldaks asjaomasel reisijal jõuda oma sihtkohta varem, kui ta jõuaks lennuettevõtja järgmise lennuga, või kui teekonna niisugune muutmine nõuaks sellelt lennuettevõtjalt oma ettevõtte suutlikkuse seisukohast asjakohasel ajal vastuvõetamatuid ohverdusi, saab järeldada, et kõnealune lennuettevõtja on rakendanud kõiki tema käsutuses olevaid meetmeid siis, kui ta suunab reisija oma järgmisele lennule (EKo 11.06.2020, C-74/19, p-d 59-60).

Seda, et lennufirma peab rakendama kõiki tema käsutuses olevaid vahendeid, et toimetada reisijad sihtkohta esimesel võimalusel, sealhulgas teiste lennufirmadega, on muidugi tore lugeda, aga kuidas seda reaalse juhtumi puhul saab tagada? Üldjuhul ei hakka keegi lennujaamas pikema hilinemise puhul reisijatega sel viisil tegelema, eriti, kui reisijaid on terve lennukitäis.

Kokkuvõtteks

Riigikohus on oma seisukoha määratlenud ja lennureisijatele on see kahtlemata hea uudis. Vaatamata positiivsele kohtuotsusele võib tegelik võitja olla siiski pigem lennufirma.

Kuigi kohus taaskord piiras lennufirmade võimalusi kasutada mõistet "erakorralised asjaolud", on lennufirmadel jätkuvalt kasulik hüvitise maksmisest keelduda. Loogika on siin lihtne.

Kui lennuk hilineb ja reisijatel tekib vastavalt lennureisijate õigusi reguleerivale määrusele nr. 261/2004 õigus hüvitisele, siis ei vaevu mitte kõik reisijad oma õigusi realiseerima ja hüvitist küsima. Nende reisijate puhul, kes seda teevad, on lennufirmale kasulikum vastata eitavalt, sest paljud reisijad ei viitsi oma aega ja närve vaidlemisele ning võimalikule kohtuskäimisele kulutada, kuigi juriidiliselt võib õigus nende poolel olla. Kui ümmarguselt 200 reisijaga lennuki märkimisväärsel hilinemisel pöörduvad oma õiguse nõudmiseks kohtusse vaid üksikud, tasub lennufirmadel leida põhjus, miks hüvitise maksmisest keelduda. Ja pole kahtlust, et neil on olnud piisavalt praktikat juriidiliste nüansside lihvimiseks. Vähesed reisijad viitsivad asjaga tegeleda läbi mitme kohtuastme (antud juhul tegeles lennuabi firma).

Lennureisijate teadlikkuse kasv oma õigustest on kindlasti oluline, kuid parem lahendus oleks, kui oleks olemas lõplik erandite nimekiri, mille puhul lennuettevõtja vabaneb hüvitise maksmise kohustusest ja hüvitiste maksmise süsteem toimiks lennufirma lehel poolautomaatsena. Kas me selleni kunagi jõuame, ei tea.

Riigikohtu määrusega saab tutvuda siin.