Prantsusmaa näide
Prantsusmaa on maailma kõige külastatuim riik, mida 2024. aastal külastas 102 miljonit inimest. Riigi turismitulud ulatusid eelmisel aastal erinevatel andmetel rekordilise 71 miljardi euroni. See number on suurepärane siiski vaid seni, kuni sisse tuua võrdlus Hispaaniaga. Hispaaniat külastas eelmisel aastal 94 miljonit turisti, kuid turism tõi riiki 126 miljardit eurot ehk 1,8 korda rohkem.
Prantsusmaal ei jää puudu atraktiivsusest, kuid paljude turistide jaoks on see vaid üks peatus pikemal Euroopa reisil ja eriti puudutab see Pariisi. Pikemalt peatutakse hoopis Barcelonas või Roomas, kus majutuskulud on madalamad ja turismi infrastruktuur samuti turistisõbralikum. Prantsusmaa majutuse hinnad ajab ülesse see, et alates 2004 aastast on hotellitubade ja telkimiskohtade arv püsinud samana. Airbnb on pakkumist mõnevõrra küll kasvatanud, kuid paljud neist ei vasta täielikult regulatsioonidele. Kaasajastamist vajavad ka Prantsusmaa lennujaamad.
Ökonomistid on arvutanud, et iga täiendav 100 000 eurot turismitulusid loob riigis ühe töökoha. Kui Prantsusmaa oleksid Hispaaniaga samal tasemel, tooks see kõvasti rohkem maksutulu ja looks sadu tuhandeid uusi töökohti.
Kreeka näide
Kreeka on aastaid töötanud turistide arvu kasvatamise nimel ja see on andnud ka tulemusi. Kui 2011. aastal külastas Kreekat 15 miljonit välisturisti, siis 2024. aastal juba ligi 41 miljonit (s.h. kruiisituristid). Samas pole saabujate arvu suur kasv konverteerunud rahasse. Absoluutnumbrites on turismitulud loomulikult pidevalt kasvanud, kuid iga saabuv turist kulutab Kreekas vähem, kui varem. Kui 2010. aastal kulutas iga turist Kreekas keskmiselt 640 eurot, siis 2024. aastal 530 eurot. Ka Kreekas peatumise aeg on märgatavalt lühenenud. Kui kümme aastat tagasi veedeti Kreekas keskmiselt 9,3 ööd, siis 2024. aastal keskmiselt vaid 5,9 ööd.
Muutunud on ka turismimudel. Kohaliku kultuuri ja traditsioonidega tutvumise osakaal on vähenenud (kuigi absoluutnumbrid jällegi kasvavad), domineerib meri+päike. Randade täisehitamine on kaasa toonud ka uusi ökoloogilisi probleeme.
Kokkuvõtteks
Turismistatistika puhul tasub alati vaadata ka numbrite taha. Turistide saabumiste kvantitatiivne kasv on küll tore, aga selle varjus võib leida numbreid, mis nii ilusad ei pruugi olla. Tuleb muidugi tõdeda, et odavate lennuühenduste kasv Euroopas ongi inimeste puhkamisharjumisi muutnud ja rohkem lühikesi puhkusesutsakaid on aina levinum praktika. Samas hakkavad turismi ekstensiivse kasvu piirid kätte jõudma, millele viitab ka hoogustuv liigturismi vastane liikumine mitmel pool Euroopas.
