Odavlennufirmade poolt kasutatava ärimudeli üks osa on traditsiooniliselt olnud "punktist punkti" lendamine, kasutades võimalusel väiksemaid ja odavamaid, kuid kõrvalisemaid lennujaamasid. Tõsi, erinevate odavlennufirmade taktikad mõnevõrra varieeruvad ja näiteks Euroopa suuruselt teine odavlennufirma easyJet kasutab päris tihti suuremaid lennujaamasid.
Nüüd on Euroopa suurim odavlennufirma Ryanair liikumas pretsedenditu sammu poole oma 30 aastases ajaloos – nimelt peab Ryanair läbirääkimisi British Airwaysi ja Iberiat omava holdingfirma IAG (International Airlines Group) ning hiljuti samuti IAG mõjusfääri liikunud Iiri rahvusliku lennufirmaga Air Lingus, et hakata pakkuma ettevedamisteenust mainitud lennufirmade kauglendudele.
Ryanairi tegevjuht Michael O'Leary nägemuses võiks Ryanair lähema 5 kuni 10 aasta perspektiivis pakkuda kontinentidevahelisi kauglende tegevatele lennufirmadele ettevedamisteenust, mis oleks tunduvalt odavam, kui vähem või rohkem traditsioonilist ärimudelit kasutavate lennufirmade enda regionaallennud.
Tegemist on küllaltki märkimisväärse muutusega Ryanairi suhtumises, sest seni on O'Learyl traditsioonilise ärimudeliga lennufirmade ja eriti British Airwaysi kohta kohta jagunud ainult krõbedaid sõnu. Samas on Ryanairi initsiatiiv üsna loogiline samm, kasutamaks ära suundumusi, mis Euroopa regionaallennunduses nagunii aset leiavad. On ju Euroopa-sisesed lennud sõltumata vedajast sisuliselt nagunii aina rohkem sarnased odavlendudele.
Ryanairi väljapakutud mudeli kohaselt ostaksid reisijad piletid kauglende tegeva lennufirma käest, kes vastutaks nii check-inni, pagasi kui jätkulendude eest. Teisisõnu, kui reisija peaks jätkulennust maha jääma, siis tegeleb temaga kauglende pakkuv lennufirma (British Airways, Iberia, Air Lingus). Samas võtaks Ryanair kohustuse transportida reisijad sihtkohta hilisema lennuga, kui reisija jääb maha Ryanairi lennust. See oleks kannapööre Ryanairi suhtumises, sest Ryanair on senini kiivalt vältinud vastutust jätkulendudest mahajäämise puhul.
Praegu moodustavad jätkulendudele minevad reisijad tagasihoidliku osa kõigist Ryanairi reisijatest, täpsustamata siiski selle täpset suurust. Lähema 10 aasta perspektiivis võiks see O'Leari sõnul ulatuda aga kuni 50 protsendini kõigist Ryanairiga lendajatest. Kuigi läbirääkimised alles käivad, on Ryanair valmis pakkuma ettevedamisteenust oma igipõlistele konkurentidele juba enne selle aasta lõppu. Ryanairi tegevjuht ei näe põhjust, miks see ei võiks hakata toimima juba näiteks alates novembrist.
Rynair on British Airwaysile välja pakkunud idee, et see võiks käivitada mõned kauglennud ka Londoni Stanstedi lennuväljalt, kust IAG-l lennud praegu puuduvad. IAG kõneisik pole selliseid läbirääkimisi kinnitanud. Lisaks IAG-le on Ryanair ettevedamisteenusest rääkinud ka Portugali lennufirmaga TAP, Euroopa suuruselt kolmanda odavlennufirmaga Norwegian ja Virgin Atlanticuga.
Ryanairi sellised sammud annavad märku odavlenufirma teatavast strateegia muutusest, mis sai alguse juba mõnda aega tagasi, kui Ryanairis otsustati olla varasemast kliendisõbralikuma poliitikaga ja kärpida mõningaid absurdselt kõrgeid lisatasusid. Ryanair on uuendanud ka oma veebilehte ning jõudnud sotsiaalmeediasse, avades Twitteri, Instagrami ja YouTube'i kontod ning pakkudes nutitelefoni rakendusi nii <a href=https://play.google.com/store/apps/details?id=com.ryanair.cheapflights>Android telefonidele kui <a href=https://itunes.apple.com/ee/app/ryanair-cheap-flights/id504270602?ls=1&mt=8>iPhone'ile. Ryanair on juurutanud ka paindliku ärireisija hinnaklassi, kuid selle ostnute osakaal jääb praegu veel alla 2 protsendi. Viie aasta perspektiivis näeb Rynair aga, et vähemalt 10 protsenti nende reisijatest ostavad kallima piletitüübi.
Juulis 2015 lendas Ryanairiga 10,1 miljonit reisijat, mida on 11 % rohkem, kui aasta tagasi. Lennukite täituvus samal kuul ulatus 95 protsendini.
