Koh Samui saar on aastakümneid olnud Taisse puhkama suunduvate turistide üks lemmikuid. Palmidega ääristatud rannad, vihmametsad ja luksuslikud kuurortid pakuvad puhkuseks parimat. Kuid nüüd on saar jõudnud piirideni, kus kõik enam nii ilus pole – Koh Samui kannatab tõsise veeprobleemi käes.

Kuni 1980-ndateni oli Koh Samui üsna rahulik paik, kuhu jõudsid põhiliselt vaid seljakotireisijad. 1989. aastal avati lennuväli ja saart hakati massiliselt reklaamima. See on olnud igati edukas: Koh Samui 30 000 hotellituba on 8 kuud aastas pea täis broneeritud. Aastas saabub saarele 1,3 miljonit turisti lennukiga, teist samapalju tuleb praamiga. Turiste on saarel 35 korda rohkem, kui kohalikke elanikke.

Raha sisse toovate turistide eest on üldiselt püütud varjata, et Samuil ja selle naabersaartel on viimased aastad olnud tõsine veenappus. Turiste on palju, kuid vihma on sadanud vähe ja veehoidlad on tühjad.

30 aastat kestnud arenduse ajal on Koh Samuil infrastruktuuri investeeringute peale vähe mõeldud. Torustikud on vananenud, uutesse tehnoloogiatesse, nagu vee magestamine, on investeeritud vähe.

Probleeme lisab seegi, et suur osa arendustest saarel on toimunud Metsiku Lääne põhimõttel - kel vähegi on olnud soovi kuhugi midagi ehitada, on seda üsna piirangutevabalt ka teinud. Džunglid on luksusvillasid täis ehitatud, kuid vihmametsade asendumine betooniga pole ilma tagajärgedeta – vihmavesi, mis varem kogunes metsadesse, voolab nüüd vabalt kasutamata merre.

Turismi areng on Koh Samuile toonud hulganiselt tööjõudu mujalt Taist, ka nemad tarvitavad vett.

Nüüd on Koh Samuil jõutud aga olukorda, kus veepuudus on hakanud aina rohkem jõudma ka turistideni. Vihmade nappus viimaste aastate vihmahooajal on seda ainult võimendanud. Üks asi on sildid hotellitubades, kus palutakse vett kokku hoida, aga kui massaažisalongis tuleb duši asemel pesta kopsikuga kausist, siis paneb turist seda tähele.

Veepuudus mõjutab otseselt ka saare turismitööstust. Ühest küljest tuleb küll kõvasti raha sisse, aga teisalt kulub nüüd varasemast kaugelt rohkem raha selle peale, et maksta veevedajatele, mis kokkuvõttes sööb potentsiaalse kasumi lihtsalt ära. Väiksemad majutused, kel pole raha veevedajatele maksta, on kõige haavatavamas olukorras.

Koh Samui pole oma veeprobleemidega erandlik, tõsine veenappus kimbutab ka naabersaari Koh Phangani ja Koh Taod.

Võib vaid ennustada, mis siis veel saama hakkab, kui Koh Samuil peaks valmima sinna kavandatud hiiglaslik kruiisiterminal.