SAS on viimaste aastate jooksul läbi teinud märkimisväärse ümbersünni. Aastaid liiguti ühest kriisist teise, mis päädis 2022. aastal sellega, et oldi sunnitud otsima pankrotikaitset USA-s. Lennufirma sai siiski päästetud ja restruktureerimise käigus muutus ka omanikering. SAS-i uuteks omanikeks said USA investeerimisfirma Castlelake (32%), Air France – KLM (19,9%), Taani riik (25,8%) ja Taani investeerimisfirma Lind Invest (8,6%). AF-KLM on teatanud kavatsusest suurendada oma osalust 60,5%-ni. Ühtlasi lahkus SAS lennundusallianssist Star Alliance ning liitus AF-KLM-i juhitava SkyTeamiga.
Nüüd andis SAS märku, et ümberkorralduste ajajärk on läbi saamas ja edaspidi plaanitakse agressiivsemat laienemist kaugturgudele. Seda kinnitab lennufirma ajaloo suurim lennukitellimus Airbusile, mis sisaldab kuni 40 laie kerega lennukit, täpsemalt
- kindel tellimus 18 uue Airbus A330-900neo lennukile, lisaks ostuoptsioon veel 10 lennuki ostmiseks;
- 12 kasutatud Airbus A330-300 lennuki ostmine järelturult, et avada uusi liine enne uute lennukite saabumist.
Hinnakirja järgselt on tehingu maksumuseks üle 8,75 miljardi euro. Kauglendudeks mõeldud lennukid täiendavad eelmisel aastal Euroopa-siseste lendude teenindamiseks mõeldud 55 Embraeri lennuki tellimust (45 kindlat + optsioon 10 lennukile).
SAS keskendub Kopenhaageni sõlmjaamale
Kui varem jagas SAS kaugliine kolme Skandinaavia pealinna (Oslo, Kopenhaagen, Stockholm) vahel, siis nüüd on fookuses selge keskendumine Kopenhaagenile. See haakub ka AF-KLM strateegiaga omada kolme sõlmjaama, milleks on Pariis (CDG), Amsterdam (AMS) ja Skandinaavias Kopenhaagen (CPH).
Tõsi, selline strateegia on tekitanud nurinat rootslaste hulgas. Loomulikult ei kao SAS Arlandast kuhugi, kuid kauglendude osas tuleb rootslastel (ja norrakatel) arvestada, et kauglendude puhul tuleb lennata aina rohkem läbi Kopenhaageni. Samas pole rootslastel siin enam sõnaõigust, sest nii Rootsi kui Norra riik on lennufirma omanikeringist väljunud.
Seega võib SAS nime poolest ju endiselt olla Scandinavian Airlines, kuigi sisult ollakse aina rohkem Danish Airlines. Rootslased nendivad, et nad võivad küll olla Põhjamaade rikkaim riik, kuid samas on nad ainsad, kel pole oma lennufirmat. Kui norrakatel on Norwegian, soomlastel Finnair, Taanil SAS, siis rootslastel tuleb leppida Kopenhaageni filiaali rolliga. Rootslaste eneseteadvusel on siin omajagu tööd, et selline olukord ära seedida.
Võib siiski arvata, et 30-40 lennukit on ka Kopenhaageni hubi jaoks natuke liiga suur amps ja mõned kaugliinid lisatakse ka mujale. Meie jaoks pole ajaliselt liiga suurt vahet, kas lennata läbi Stockholmi või Kopenhaageni, seda enam, et Kopenhaageni Kastrupi lennujaam tundub ümberistumiseks omajagu mõnusam, kui pikaks soolikaks väljavenitatud Stockholmi Arlanda lennujaam.
