See, et Istanbulis asuv bütsantsi arhitektuuri kuulsamaid mälestusmärke Hagia Sophia muutub alates 15. jaanuarist 2024 välismaalastele tasuliseks, oli teada juba alates detsembrist. Seda, palju pilet maksma hakkab, hoiti aga saladuses kuni viimase hetkeni. 15. jaanuaril siis lõpuks selgus, et välismaalastel tuleb Hagia Sophia külastuse eest maksta 25 eurot. Päris korralik piletihind on tõmmanud Hagia Sophiale ja sellega seotud vastuoludele taas teravdatud tähelepanu. 

1500 aastat vana Hagia Sophia ehitati Ida-Rooma impeeriumi ajal õigeusu kirikuks. Lühikest aega oli see ka ka katoliku kirik (1204–1261), osmanid muutsid Hagia Sophia aastal 1453 mošeeks, millena see tegutses kuni 1931. aastani. Pärast Türgi Vabariigi väljakuulutamist oli seal alates 1935. aastast muuseum. Türgi islamistlike gruppide ja parteide pikaajalised püüdlused muuta Istanbuli üks vanimaid ehitisi taas mošeeks kandsid vilja 2020. aasta juulis, kui Hagia Sophia hakkas jälle toimima mošeena.

Muuseumist mošeeks muutumine tõi aga kaasa probleemi, mida islamistid polnud ette näinud. Kui muuseum oli tasuline ja selle külastajate arv oli kontrolli all, siis muutumine tasuta mošeeks tõi sinna kaasa suured rahvamassid. Hagia Sophia suur külastajate arv tõi kaasa kahjustusi nii selle vanadele ustele kui kunstiväärtustele, kuplilt hakkasid pudenema tükid. Paljude ekspertide arvates tuleks mälestise säilitamiseks otsustavalt piirata igat liiki külastajate arvu. See arvamus Türgi islamistlikes ringkondades muidugi sooja vastuvõttu ei leidnud.

Nüüd on Hagia Sophias olukord, kus välismaalastele on sisenemiseks eraldi sissepääs. See on perversses mõttes vaatamisväärsus omaette, sest välismaalased sisenevad Hagia Sophiasse nüüd garaaži tõstukukse kaudu. Jah, lugesite õieti, türklased ei leidnud maailmakuulsa arhitektuurimälestise puhul paremat lahendust, kui suvaline odav garaažiuks. Et kõik oleks täiuslikult õudne, järgneb sellele koridor, kus tekib tunne, nagu sisenetaks kuhugi kõige odavamat nodi müüvasse poodi. Kõike seda on raske nimetada muudmoodi, kui reaalelus UNESCO maailmapärandi kallal toimuva vandalismi supernäitena. Põhjendused, et tegemist on "ajutise ehitisega", siin justkui väga ei aita.

Hagia Sophia ainult välismaalastele kehtiva tasulise sissepääsu puhul tõuseb paratamatult küsimus, kas tegemist pole mitte diskrimineerimisega. Argumente võib leida nii poolt kui vastu, aga selge on see, et põhjendus sooviga arhitektuurimälestist paremini kaitsta ei päde seni, kuni ei piirata tasuta sissepääsu türklastele. Türgis pole saladus, et Hagia Sophia muutmine mošeeks oli tingitud president Erdogani soovist konsolideerida oma konservatiivset ja religioosset valijabaasi.

Igal juhul on alates 15. jaanuarist Hagia Sophiasse ostetud väga vähe pileteid. Osa turiste hääletasid pärast hinna nägemist jalgadega ja lihtsalt lahkuvad, teised imbuvad sisse koos Türgi kodanikega, kui "palvetajad".

Piirangud on pandud ka giididele, kes ei tohi enam enda ümber selgituseks gruppi koguda. Ainus võimalus turistidel selgitusi saada on kasutada oma nutitelefoni ja kõrvaklappe (renditavad täiendava 100 liiri/3€ eest), et sisse skännida QR koode.

Samal teemal veel: Istanbuli vaatamisväärsuste piletid on uuest aastast oluliselt kallimad