Trip.ee jätkab iga-aastast traditsiooni ning avaldab ilmaportaalis Accuweather koostatud Euroopa suvise ilmaprognoosi. Accuweatheri prognoosi näol on tegemist eelkõige suvele tooni andvate üldiste kliimamustrite ülevaatega. Nende varasemate aastate üldprognoosid on osutunud mõõdukalt täpseks, erandiks kujunes 2021. aasta suvi, kui Baltikumi ennustatud niiske ja jahedavõitu suve asemel saime pikalt nautida mõnusaid suveilmasid.
Ära tuleb märkida, et Accuweatheri prognoosis vaadeldakse meteoroloogilist suve alates juuni algusest kuni augusti lõpuni.
Kunas suvi saabub?
Accuweather prognoosib, et kui Kesk- ja Põhja-Euroopas võtab suveilm kiiresti üle, siis Kagu-Euroopas ei saabu kuumad ilmad sel aastal nii järsku, kui eelmistel aastatel. Samas ei tähenda see, et seal ei võiks esineda äärmuslikke ilmaolusid nagu põud ühes äärmuses või tugevad äikesevihmad teises äärmuses.
Kas jälle on oodata äärmuslikku kuumust?
Viimaste aastate suved on Euroopas olnud väga kuumad. 2022. aasta suvel purunesid alles 2021. aastal registreeritud temperatuurirekordid. Ka sel aastal nägime kevadel Hispaanias ja Portugalis lämmatavat kuumust. Hispaanias Cordobas tõusis aprillis temperatuur 38,8 kraadini, mis on ühtlasi Euroopa aprilli kõigi aegade kõrgeim temperatuur. Portugalis purunes 1945. aastast pärit rekordtemperatuur 36,0 C, kui Moras mõõtis termomeeter 36,9 kraadi.
Selle kevade ja eelmiste aastate taustal tekib küsimus, kas oodata on järjekordselt rekordiliselt kuuma suve? Accuweather prognoosib, et sel aastal tuleb äärmuslikke kuumalaineid võrreldes eelmiste aastatega ette harvem. Kuigi Ibeeria poolsaarel, Prantsusmaa lõunaosas ja Põhja-Itaalias tulevad aeg-ajalt väga kuumad ilmad, siis eelmiste aastate rekordeid löövad suved sel aastal suure tõenäosusega ei kordu ja kuumalaineid esineb harvem.
Atlandilt saabuv niiske õhuvool tekitab päeval temperatuuri kontrolli all hoidvat pilvkatet, samas hoiavad pilved öiseid temperatuure tavapärasest kõrgemal. Seetõttu võib juhtuda, et keskmised temperatuurid tulevad ajaloolisest kõrgemad.
Euroopas on ka üks piirkond, kus kuumalained on sel aastal vähem tõenäolised. See on Ida-Euroopa – Ungari, Rumeenia ja Serbia.
Kuiv ja soe suvi kasvatab metsatulekahjude ohtu Skandinaavias
Vaadates Euroopas põhja poole, siis Iirimaast ja Ühendkuningriigist Skandinaaviani välja näitab suvi sel aastal oma kuivemat ja soojemat poolt. Küllalt tõenäoline on, et Skandinaavias kordub 2018. aasta suvi, kui pikalt püsisid soojad ja kuivad ilmad, mis tõid kaasa ulatuslikke metsatulekahjusid, sest see piirkond ei ole sellise ilmamustriga harjunud. Rootsis olid riigi viimaste aegade kõige laastavamad metsatulekahjud.
Päris kuivaks Skandinaavia ei jää, vihmasabinaid ja äikest tuleb ikka ette, aga tõenäosus põuale on keskmisest suurem. Põud on tõenäoline ka Iirimaal ja Ühendkuningriigis.
Äikesetormid Põhja-Prantsusmaalt Balkanini
Piirkond Põhja-Prantsusmaalt ja Saksamaa, Poola ja Balkani riikideni on sel aastal kõige tõenäolisem koridor, kus võib oodata kõige ägedamaid sadusi ja äärmuslikke ilmaolusid. Ühest küljest on vihmasajud piirkonnale hea uudis, kuid mõnes kohas võivad ägedad tuuled ja tugevad sajud kaasa tuua purustusi ja üleujutusi. Üleujutuste oht on eriti suur Aadria mere rannikul Sloveeniast Albaaniani välja.
Neil, kel puhkus planeeritud Aadria mere rannikul Horvaatias, Montenegros või teistes selle piirkonna riikides, sõltub puhkuse õnnestumine ajastusest. Võib juhtuda, et satutakse ilusa ilmaga perioodile, kuid võib ka juhtuda, et puhkus möödubki sajuhoogude käes. Temperatuurid on seal kergelt üle ajaloolise keskmise, aga sagedasi kuumalaineid piirkonnas oodata ei ole.
Põud Edela-Euroopas jätkub
Ibeeria poolsaarel, Lõuna-Prantsusmaal ja Itaalia põhjaosas ei taha kestev põud kuidagi leevendust saada. Kuna Alpides oli lund talvel vähe, siis lumesulaveed palju vett juurde ei too. Äikesevihmad on juhusliku iseloomuga, toovad lühiajalist leevendust, kuid rohkesti välke, mis võivad süüdata maastikupõlenguid.
