Euroopa suved on viimastel aastatel aina pikemad ja kuumemad ning ühtlasi on viimastel aastakümnetel esinenud korduvaid ja püsivaid ilmastikuäärmusi. Samas pole teadusringkondades üksmeelt, kuidas või miks kliimamuutused täpselt toimuvad. Hiljuti avaldatud uus uuring näitab, et praegused kliimamustrid jäljendavad 6000 aasta taguseid ja see võib viidata, et saabumas on veelgi kuumad päevad.

Londoni ülikooli Royal Holloway kolledži teadurid keskendusid oma uuringus ühele kliimaajaloo olulisele tõendile: järvemudale. Euroopa järvede põhjast leitud setted annavad ülevaate sellest, kuidas aastaajad on viimase 10 000 aasta jooksul muutunud.

Uurimisrühm hindas "laiuskraadi temperatuurigradienti" ehk Arktika ja ekvaatori vahelist temperatuuride erinevust. See gradient suunab ilma Euroopas, suunates tuuled Atlandi ookeanilt mandrile. Arktika soojenedes väheneb Arktika ja ekvaatori vaheline temperatuuride erinevus. Selle tulemusena õhuvoolud aeglustuvad, mis intensiivistab ja pikendab suviseid ilmastikumustreid, näiteks kuumalaineid. Ka suvehooaeg ise kestab kauem.

Uuringu kohaselt pikeneks suvehooaeg iga 1 °C laiuskraadi temperatuurigradiendi languse korral umbes kuue päeva võrra. See võib aastaks 2100 lisada kuni 42 suvepäeva, kui soojenemine jätkub praeguses tempos. Arktika soojenemise praeguse trendi korral võib Euroopa aga sajandi lõpuks näha kaheksa kuud suveilma.

See peegeldab umbes 6000 aastat tagasi Euroopas valitsenud olusid, kus soe hooaeg kestis peaaegu 200 päeva.

Kuigi temperatuurigradient on alati eksisteerinud, on kasvuhoonegaasid kiirendanud Arktika soojenemist, mis soojeneb praegu kuni neli korda kiiremini kui ülejäänud planeet. Jugavoolude aeglustumine võimaldab soojal õhul Euroopa kohal püsida.

Teadlased hoiatavad, et nii pikk suvi muutub probleemiks põllumajanduses, veevarustuses ja rahvatervises, kuna toob kaasa rohkem kuumalaineid, põuda ja veepuudust. Kuumalained puudutavad eriti valusalt suurlinnu, kus asfaldis ja betoonis salvestuv soojus (soojussaarte efekt) kütab õhku veelgi kuumemaks.

Kõik see kujundab ümber ka turismi Euroopas, kus muutused on juba ilmnenud. Viimaste aastate äärmuslik kuumus, metsatulekahjud ja veenappus on muutnud Vahemere sihtkohad suvel vähem atraktiivseks. Reisijad valivad üha enam jahedamaid põhjapoolseid alternatiive, nagu Skandinaavia, Island, Ühendkuningriik, Iirimaa ja Holland – piirkonnad, mis pakuvad pehmet kliimat, loodust ja usaldusväärset infrastruktuuri. Aina enam planeeritakse puhkust ka väljapoole suvist tipphooaega. Üsna kindlalt kasvavad need trendid suvede kuumenedes ja pikenedes veelgi.

Euroopa pealinnadest on kuumahooaeg kõige pikem Ateenas, kus kõrged temperatuurid kestavad 145 päeva mai keskpaigast kuni oktoobri alguseni. Albaania pealinn Tirana 143 päevaga ei jää Ateenast palju maha. Järgnevad Lissabon ja Madrid vastavalt 136 ja 119 päevaga.