Teadlased selgitavad, miks meile meeldib rannapuhkus
veigo
veigo
26. jaan 10:23

Kui läheb puhkusereisi planeerimiseks, eelistavad paljud meist puhkus veeta kusagil vee ääres, olgu selleks siis ookean, meri või mõni muu veekogu. Vaadates merd, mere ääres jalutada või meres ujuda pakub seletamatut õnne- ja vabaduse tunnet. Vahel võib tunduda, nagu oleks aeg peatunud ja meid ümbritsevad igapäevamured on laintemühinat kuuldes nagu imeväel kadunud.

Miks tunneme end mere lähedal õnnelikumana?

Psühholoogid ja teadlased on mere fenomenile pakkunud mitmeid erinevaid seletusi.

Üks seletus on, et looduslike veekogude, eriti mere lähedal viibimine on tervisele kasulik ja seda efekti nimetatakse "siniseks terviseks". Teadlaste sõnul tähendab vee lähedal viibimine sageli seda, et tegeleme rohkem kehalise tegevusega, samas mõjub looduslik ümbrus positiivselt ka meie vaimsele heaolule ja sotsiaalelule. See tähendab, et kokkuvõttes on vee lähedusest kasu inimeste vaimsele heaolule. Lisaks parandab vesi sageli elukeskkonna üldist kvaliteeti, millel on samuti kaudne positiivne mõju tervisele.

Kolm peamist teooriat, miks inimesi meri tõmbab, on biofiilia, psühhofüsioloogilise stressi taastumise teooria ja tähelepanu taastamise teooria. Need kolm ideed pole üksteist välistavad ja kõik kolm aitavad seletada heaolutunnet, mida meri meile pakub.

Biofiilia on inimeste alateadlik kalduvus otsida sidemeid muu ümbritseva eluga. Elu Maal tekkis ju ookeanides ning senini on olemas märkimisväärsed sarnasused selles, kuidas teatud elemendid ookeanis ja meie kehas töötavad. Näiteks inimeste higi ja pisarad on oma soolasuses sarnased mereveele.

Olgu selleks siis liival kõndimine, paadiga sõitmine, lainetesse sukeldumine või lihtsalt mere vaatlemine ja selle ääres olemine, meri võimaldab meil jätta oma vaimsed pinged kõrvale ja tunda end vabalt. See aitab meil vaimselt taastuda ja seda heaolutunnet on meil sageli raske muudmoodi tavaelus leida.

Vee lähedus võib olla võimas vahend stressi vähendamiseks ja meeleolu parandamiseks. Side loodusega aitab meil seada oma igapäevaprobleemid õigesse perspektiivi – see taastab meie tähelepanu olulisele, tõrjudes kõrvale mured, millega muidu igapäevaelus hõivatud oleme. Psühholoogid on leidnud, et looduskeskkonnas toimub taastumine stressist kiiremini ja täielikumalt, kui linnalises keskkonnas.

Kasu vaimsele tervisele:

  • Stressi vähendamine. Lainemüra toimib loomuliku ravina, vähendades kortisooli (stresshormooni) taset.
  • Meeleolu paranemine. Kokkupuude merega soodustab õnnehormooni serotoniini tootmist.
  • Suurenenud keskendumisvõime Mereäärne aeg parandab keskendumisvõimet ja aitab meeli ebavajalikest mõtetest puhastada.

Lisaks on merest kasu ka füüsilisele tervisele:

  • Immuunsüsteemi tugevdamine. Mereõhk on rikas joodi ja mineraalide poolest, mis aitavad aktiveerida immuunsüsteemi.
  • Terve nahk. Soolases vees suplemine puhastab nahka ja vähendab tüsistusi mõne dermatoloogilise haiguse, näiteks ekseemi korral.
  • Kehalise stressi vähendamine. Meres ujumine treenib lihaseid, parandab vereringet ja soodustab lõõgastumist.

Allikas: The Conversation

Just nii palju maksab toidumürgitus, luumurd ja rolleriga kukkumine eestlaste lemmiksihtkohtades
Seesam
Sisuturundus
Just nii palju maksab toidumürgitus, luumurd ja rolleriga kukkumine eestlaste lemmiksihtkohtades
Lennupakkumised
Foorum
Reisikaaslased