Trip.ee-s ei juhtu just tihti, et ühel ja samal teemal saaks aina uusi uudiseid avaldada. Ainulaadseks erandiks paistab kujunevat Berliini uue Brandenburgi lennujaama avamisega seotu - või täpsemalt avamise üha uued ja uued edasilükkamised. 8. mail 2012 sai kirjutatud uudis Berliini uue lennuvälja avamine lükkub edasi!, kus teatasime, et seoses tõrjesüsteemidega, täpsemalt nende hoiatus- ja automaatsete uksesulgemissüsteemidega seotud probleemidega, lükkub pikalt plaanitud Saksamaa pealinna uue lennuvälja avamine edasi. Tol hetkel arvati, et vajadus lennujaama tuletõrjesüsteeme täiendavalt testida lükkab uue lennuvälja avamise edasi 2012. aasta augustisse. Saksa täpsuse juures oli see juba natuke sentsatsiooniline, sest esialgne plaan nägi ette lennuvälja avamist juba 1. novembril 2011. Aga eks kõigil juhtub.
Üsna pea tuli informatsioon, et avapidustusi pole 2012. aastal mõtet oodata, sest probleemid on oodatust tõsisemad ja lennuvälja avamise järgmise tähtajana kuulutati välja märts 2013. 2012. aasta septembris oli selge, et Brandenburgi lennuvälja ei avata ka 2013. aasta märtsis. Kirjutasime sellel teemal uudise Berliini uue lennuvälja Saaga jätkub: Berliini uut lennuvälja ei avata enne 2013. a. oktoobrit. Jällegi osutusid probleemseteks lennujaama turva- ja automaatikasüsteemid, mille kavandamisel lähtuti eelkõige esteetilistest kaalutustest. Seetõttu said need süsteemid ebamõistlikult keerulised ja raskestihallatavad.
Vahepeal oli natuke vaikust, kuid siis tulid Brandenburgi lennujaama kohta uued uudised. Audiitor- ja konsultatsioonifirma PricewaterhouseCoopers (PWC) nimetas Berliini maailma üheks kõige enamsoovitud linnaks, kus elada ja linna külastavate turistide arv jätkas kasvutrendil. Oleks ju väga tore, kui sakslased poleks avastanud, et nende uus, kuid avamata lennuväli on kõike seda arvestades juba praegu liiga väike. Kui 2013. aastal läbis Berliini lennujaamu (mis uue lennujaama avades plaanitakse sulgeda) 26 miljonit reisijat ja Berliini Brandenburgi lennujaam on projekteeritud 27 miljonile reisijale aastas, siis reaalne vajadus oleks 30 miljoni reisja teenindamiseks.
2014. aasta mais jõudis Saksamaa meediasse info, mille kohaselt lasub lennujaama tehnilisel direktoril Jochen Großmannil kahtlustus poole miljoni euro suuruse altkäemaksu võtmises lennujaama hankel osalenud peatöövõtjalt. Tema eelkäija aga saab kolmel aastal miljon eurot mittemillegi tegemise eest.
Selleks ajaks oli ka selge, et Brandenburgi lennujaama maksumus võib ulatuda kuni 8 miljardi euroni, mis on ainult "natuke" rohkem kui esialgu arvestatud 2 miljardit eurot. Muide, igakuised kulud lennujaama hooldamiseks on 17 miljonit eurot.
Aga tragikomöödia muudkui jätkub. Juuli viimastel päevadel soovisid lennujaama juhid raporteerida, et lennujaamahoone põhjapoolne osa on lõpuks valmis. Paraku leidis kohalik tehnojärelvalve TÜV, et hoonelt on puudu osa piksevardaid. Ka sprinklersüsteemi varugeneraator leiti olevat liiga väikse võimsusega. Ametnike hinnangul sobiks see hästi tsirkusetelki, kuid ei suuda täita oma otstarvet lennujaamas. Niipalju siis Saksa täpsusest.
Aga veel huvitavama avastuse tegi ajakiri Stern. Nimelt selgus, et Brandenburgi lennujaama põhiprobleemiks oleva nõuetele mittevastava tuletõrjesüsteemi ühel projekteerijal Alfredo di Maurol puudub vajalik inseneriharidus. Kuna mehe visiitkaardil oli kirjas insener, ei hakanud sakslased kontrollima, kas see ka tegelikkusele vastab. Praegu tundub küll, et Brandenburgi lennujaamast saame enne selle avamist veel kirjutada.
