Türgi hotelliomanikud on mures, kuna hotellide täituvus on sel aastal oluliselt madalam, kui suvisel hooajal tavaks. Kohati on välisturiste 40-50% vähem ja mõnest riigist saabub turiste tavapärasest palju vähem.
Türklased toovad sellise olukorra selgitamiseks välja kaks põhjust. Peamise põhjusena nähakse, et inflatsiooni tõttu on nii hotellide kui muude kaupade-teenuste hinnad märgatavalt tõusnud. Seetõttu on Türgi muutunud kallimaks, kui Egiptus ning hotellide hinnatase on sisuliselt võrdne Hispaaniaga. Seetõttu on näiteks tavapäraselt Türgis puhanud naaberriikide – Iraani, Bulgaaria ja Rumeenia – turistid asunud eelistama odavamat Egiptust.
Hotellide täituvusele avaldab olulist survet ka majutuspakkumiste suur kasv erasektoris. Ainuüksi Antalya piirkonnas on välismaalased soetanud umbes 110 000 ühikut kinnisvara, mida siis üüritakse välja sõpradele-tuttavatele, aga ka vahendusplatvormide kaudu. Airbnb ja registreerimata majutus on kõige levinum Istanbulis ja Antalyas. See haakub äsjase uuringuga, kus leiti, et Euroopa linnadest annab eramajutus võrreldes hotelliga kõige suuremat säästu just Istanbulis, kus Airbnb on keskmiselt 62% odavam, kui hotell.
Nüüd süüdistavadki Türgi turismiorganisatsioonid venelasi, sakslasi ja inglasi, kelle väljaüüritavad pinnad pakuvad hotellidele nende arvates ebaseaduslikku konkurentsi, kuna ei maksa makse. Türki saabuvate välisturistide arv justkui kasvab, kuid hotellid seda läbi täituvuse ei tunneta. Tundub, et Türgis on praegu see mujal juba suuresti läbielatud metsiku lääne periood, kus regulatsioonid on eramajutuse kiirest arengust kõvasti maas. Kindlasti tuleb selles vallas veel uudiseid.
Aga türklased ei pöördu puhkuse ajal mitte ainult eramajutuse pakkujate poole. Sel aastal on Türgis kõvasti populaarsust võitnud telkimine ja reisimine matkaautodega. Kui seni oli telkimine pigem tudengite pärusmaa, siis sel aastal on see väga populaarne ka seni hotellides peatunud Türgi keskklassi hulgas. Mõnedes organiseeritud telkimiskohtades on täituvus 80 – 100%, samal ajal, kui hotellides võib see jääda alla 50%. Ka matkabusside müük on kõvasti kasvanud. Investeeringut matkabussi nähakse majanduslikult mõistlikuna, ühtlasi annab see liikumiseks suurema vabaduse. Samas ei suuda vajalik infrastruktuur kasvanud nõudlusega sammu pidada. Nii võib sel aastal Türgi kuurortpiirkondades näha rohkelt tee äärde pargitud matkabusse.
