Ungari Tarbijakaitseamet kirjutas odavlennufirmale Rynair välja 300 miljoni forinti (ligi 756 000€) suuruse trahvi, kuna Ryanair otsustas Ungari valitsuse poolt lennufirmadele kehtestatud uue maksu reisijatelt tagasi küsida. Rahahädas Ungari valitsus kehtestas eelarveaukude lappimiseks juunis mitmete majandussektorite ettevõtetele, sealhulgas lennufirmadele, "liigse kasumi maksu". Valitsuse otsuse kohaselt peavad lennufirmad alates juulist maksma iga reisija pealt 10€, kui sihtkoht on Euroopa Liidu sees ja 25€, kui sihtkoht on EL-st väljas.
Ryanair lahendas olukorra nii, et küsis mainitud summa ka juba olemasolevatelt broneeringutelt, kui lend toimus juulis või hiljem. Neil, kes lisamaksuga ei nõustunud, tühistas Ryanair broneeringu ja maksis raha tagasi. See oli täpselt selline lahendus, mida Orbani valitsus ei soovinud, sest nende nägemuses pidi maksu subjekt olema lennufirma, mitte reisijad.
Ungari Tarbijakaitseamet alustas Ryanairi suhtes uurimist ja jõudis järeldusele, et Ryanairi poolne maksu edasikandmine klientidele on seaduserikkumine ning trahvis odavlennufirmat 756 000 euroga. Ryaniair on trahvi juba edasi kaevanud.
Tähelepanuväärne on, et teine suur odavlennufirma, Ungari Wizz Air on uue maksu koha pealt suhteliselt vaiksena püsinud, kuigi pole põhjust arvata, et ka nemad ei suunaks maksu kaudselt lõpptarbijani ehk reisijani.
Ryanair on tuntud oma äärmise tundlikkusega igasuguste uute maksude suhtes. Ungari pole siin erandiks. Ryanairi tegevjuhil Michael O’Learil pole Ungari valitsuse suhtes krõbedatest sõnadest puudu tulnud. Muuhulgas on Ryanair suurima Ungaris tegutseva lennufirmana ähvardanud oma tegevus selles riigis üldse lõpetada.
Tänu lahkelt jagatud populistlikele lubadustele ja subsiidiumitele aprillis neljandaks ametiajaks tagasivalitud Ungari peaminister Viktor Orban seisab silmitsi ülesandega riigieelarve aukudesse kusagilt raha leida. Nii kehtestatigi juunis 800 miljardi forinti (2 miljardit eurot) suuruses makse pankadele, energiafirmadele, telekomidele, lennufirmadele jt ettevõtetele, mis teenivad "liiga suurt kasumit". Valijatele müüdi see maha "Ungari perede kaitsmise" sildi all. Mis sest et kõik need "kaitsealused" maksavad igapäevaselt Euroopa Liidu kõrgeimat käibemaksu, mis on 27%.
Kokkuvõtteks
Kuigi Ryanair on trahvi edasi kaevanud, liiga suurt edušanssi neil ei paista, kuigi EL määrus 1008/2008 lubab EL lennufirmadel kehtestada lennupiletite hindu ilma valitsuste või tarbijakaitseametite sekkumiseta. Ryanair peab EL õiguse rikkumiseks ka seda, et Ungari valitsus ei luba Ryanairi meelest ebaõiglaselt kehtestatud maksu reisijatele edasi kanda. Võib vaielda, kas maks on ebaõiglane või mitte, aga igasuguste maksude kehtestamine mõnenädalase etteteatamisega on äärmiselt halb riigivalitsemise praktika igal juhul.
Samas saab olema huvitav vaadata, mida Ryanair Ungaris nüüd ette võtab. 2016. aastal lõpetas Ryanair kogu tegevuse Oslo Rygge lennuväljal, kust neil olid lennud 27 sihtkohta, kuna Norra valitsus kehtestas lahkuvatele reisijatele maksu 80 NOK (8€). Budapestist on Ryanairil 50 alalist sihtkohta (s.h. Riiga ja Kaunasesse) pluss 14 hooajalist liini, seega Ungari turult lahkumise otsus ei saa kindlasti sama kergelt tulema. Küll aga poleks ime, kui mitmed liinid suletakse. Sel juhul jääks Ungari valitsusel loodetud tulusid igal juhul vähemaks.
