Erinevates sihtkohtades ekskursioonide ja muude aktiviteetide broneerimise platvorm GetYourGuide ja inimeste emotsioone analüüsiv Tawny võtsid uurida, kui intensiivseid emotsionaalseid hetki tekitavad inimestes erinevad elusündmused. Tehisintellekti abiga võrreldi näiteks, missuguseid emotsioone tekitasid reisimälestused, esimene suudlus ja lemmikmeeskonna oluline võit. Leiti, et kõik mainitud mälestused tekitavad inimestes tugevaid positiivseid emotsioone, samal ajal kutsusid tööalane edukus või edenemine karjääriredelil esile tunduvalt nõrgemaid emotsioone.
Uuringu käigus meenutasid 298 osalejat Saksamaalt, USA-st ja Ühendkuningriigist audiogiidi abiga olulisi momente oma elust. Meenutamise ajal skänniti uuringus osalejate nägusid näotuvastustarkvaraga, mida seejärel analüüsiti tehisintellektiga, et reastada erinevate mälestuste intensiivsus ja kui positiivne või negatiivne reaktsioon oli.
Selgus, et esimene suudlus ja erilised reisikogemused jagavad mitmeid psühholoogilisi sarnasusi. Mõlemad on multisensoorsed, kutsuvad esile elevust ja esindavad uut kogemust, mida inimesed varem polnud kogenud.
Veidi üllatav oli aga see, et pea pooltel (47%) uuringus osalejatest tekitasid erilised reisikogemused positiivsemaid emotsioone, kui esimese suudluse meenutamine. 42% jaoks olid reisimälestused üks kolmest kõige intensiivsemast mälestusest. Ja 14% jaoks tekitasid reisikogemused isegi rohkem positiivseid emotsioone kui oma esmasündinud lapse käes hoidmine.
Ega muud polegi vist öelda, et kui soovite tugevaid positiivseid emotsioone kogu eluks, siis minge reisima!
Nad oleks võind seal kokkuvõttes ära märkida ka osalejate vanused ja hinnatud individuaalsete sündmuste toimumised ajaskaalal.
Ses osas üsna loogiline on, et näiteks 40-60 aastase "keskmise" inimese viimasel talvel tehtud puhkuseisi (positiivne) "psühholoogiline marker" on kordades, kui mitte kümnetes-sadades kordades intensiivsem, kui esimene suudlus kuskil aegade hämaruses, ehkki see võis omal ajal olla psühholoogiliselt tunduvalt intensiivsem kogemus, lihtalt paraku see on tunnete-emotsioonide omadus aja jooksul lahtuda ning lahjeneda.
Uuringul oleks siis mingi väärtus, kui esimene suudlus või lapse sünd ning reisikogemus oleksid toimunud mingis kitsas ajaaknas.
Aga noh, see on juba meie kaasaegse inforuumi paratamatus, et ajud täidetakse, ajaviiteteadlaste ajaviite teadusega, milles kahvliga lõigatakse ja noaga topitakse suhu, st üritatakse saada represantiivset tulemust kvalitatiivseid väärtuseid omavaid fenomene innukalt kvantifitseerides ning vastupidi.
Mitte, et reisimine intensiivseid mälujälgi ei jätaks... kaugel sellest :))
