Kuna paljud piirid on turismile suletud, on lennufirmad üksteise järel hakanud pakkuma lende, millel puudub sihtpunkt ehk see maandub samal lennuväljal, kus õhku tõusti. Kui igal muul ajal kõlaks see üsna totralt, siis koroonaajastu tingimustes on sellistel lendudel üllatav menu.

Qantase huvilend - lennufirma ajaloo kiireimalt välja müüdud lend

Austraalia lennufirma Qantas pakub 10. oktoobril 150 reisijale võimalust Boeing 787 Dreamlineri pardal 7 tunni jooksul vaadelda Austraalia loodust. Sydneys startiv ja maanduv lennuk lendab tavapärasest madalamal, et reisijatel oleks uue perspektiivi alt võimalik imetleda Austraalia rannikut (Gold Coast, Sunshine Coast), Whitsundays’ saari, Suurt Vallrahu, Ulurut ja Kata Tjuta mäeahelikke.

Ja nõudlus sellise huvilennu vastu on selgelt olemas – terve lend müüdi välja 10 minuti jooksul, kuigi piletid maksid sõltuvalt reisiklassist 490 – 2345 eurot. Qantase pressiesindaja hinnangul on see ilmselt kõige kiiremini välja müünud lend terve lennufirma ajaloo jooksul. Võib arvata, et sellise huvi korral ei jää see Qantasel viimaseks taoliseks lennuks, sest Austraalia piirid on kinni ja rahvusvahelisi lende ei tule Qantasel ilmselt enne järgmise aasta teist poolt.

Lisaks pakub Qantas juba mitmendat aastat Melbournist algavaid huvilende Antarktika kohale, mis kestavad 13 tundi.

Populaarsed ka mujal

Taiwani Eva Air pakkus 8. augustil ligi 3 tundi kestvat huvilendu Taiwani ja Jaapani Ryukyu saarte kohal "Hello Kitty" kujunduses lennukiga. 660 eurot maksva lennu pardal pakuti Michelini tärnidega koka Motokazu Nakamura juhendamisel valminud toite. Taiwanis saab lennuvajadust rahuldada ka õhku tõusmata.

Augustis pakkus Tokyost 90-minutilist niisama lendu Jaapani lennufirma ANA (All Nippon Airlines) Airbus A380-ga. Huvilende on plaanimas ka Singapore Airlines.

Keskkonnaktivistid protesteerivad

Pole üllatav, et keskkonnaktivistid on mittekuhugi viivate lendude suhtes häälekalt kriitilised. Iseasi, kas praegu võideldakse päris õige asjaga. Hetkel on küsimus lennufirmade ellujäämises ja selleks on praegu iga võimalus teretulnud. Läbi transpordi ja reisisektori puudutab see otseselt või kaudselt igas riigis vähemalt 10-20% elanikkonnast. Kas keskkonna eest muretsejatel on neile midagi reaalset pakkuda?