Väikesed korallisaared ei pruugigi ookeani kaduda
veigo
veigo
18. juuni 2020 04:16

Viimastel aastatel on liikvel olnud küllaga hoiatavaid jutte, et kliima soojenedes ja ookeanide veetaseme tõustes kaovad mitmed troopilised saareriigid nagu Maldiivid, Kiribati või Tuvalu merevee alla. Kuid hiljuti avaldasis Plymouthi Ülikooli teadlased kolme aasta vältel Maldiividel ja Marshalli saartel tehtud uuringu tulemused, kust selgub, et pisikesed ja madalad üle Vaikse ja Indiani ookeani ning Kariibi mere puistatud saared suudavad veetaseme tõusuga looduslikult kohaneda ning pealetungiva vee eest ennast ise kõrgemale kergitada. Uurijad leidsid, et see sünnib tänu sellele, et lained kannavad randa uusi ja uusi setteid, mille tulemusena saared säilivad.

Kui seni on domineerinud ideed ookeanivee tõusu vastu kaldakindlustuste ehitamisest ja elanike kaldalt ümberasustamisest, siis Plymouthi Ülikooli uurimisgrupi arvates on saartel tulevikuks teisigi võimalikke stsenaariume.

Maailmas on kokku kümneid tuhandeid korallisaari. Kuigi enamik neist on inimasustuseta, on nad siiski koduks umbes 1 miljonile inimesele, kes elatuvad peamiselt kalapüügist ja turismist. Maailma eri paikades asuvate saarte ilmastik ja lainemustrid varieeruvad, kuid neid seob üks ühine joon – kõik saared asuvad elavate ja pidevalt muutuvate korallriffide moodustatud platvormi tipus. Sellised korallsaared moodustusid sadu tuhandeid aastaid tagasi, kui lained kuhjasid kokku korallitükke ja setteid, millest moodustusid veest väljaulatuvad saared.

Tuvalu (Wikimedia Commons)

Uuringu jaoks lõid teadlased laboratooriumis korallrifi ja saare mudeli ning asetasid need suurde veepaaki, kus reaalelu andmete põhjal tehtud arvutisimulatsiooni kasutades jälgiti, kuidas saared reageerivad veetaseme tõusule. Tulemuste põhjal järeldati, et saarte infrastruktuur tuleb kohandada seal esinevate üleujutustega, näiteks ehitada majad vaiadele, kuid üleujutused on vajalikud saartele uute setete toomiseks. Seevastu kandakindlustused takistavad saarte isereguleerivat võimet veetaseme tõusuga kohaneda. Ka liiva ja teiste setete laguunidest randadele toomine aitab kaasa saarte looduslikule võimele meretasemest kõrgemale tõusta.

Maldiivid (Pixabay)

Kuigi Plymouthi Ülikooli uuring avab uue perspektiivi korallsaarte kohanemisvõimele, rõhutatakse, et see ei tähenda seda, et kliima soojenemine poleks selliste saarte elanike jaoks enam probleem. Aga vähemalt on tekkinud uus lootus, et Maldiivid ja teised paradiisisaared jäävad sihtkohtadeks kauemaks.

Allikas: Reuters

Just nii palju maksab toidumürgitus, luumurd ja rolleriga kukkumine eestlaste lemmiksihtkohtades
Seesam
Sisuturundus
Just nii palju maksab toidumürgitus, luumurd ja rolleriga kukkumine eestlaste lemmiksihtkohtades
Kuidas veeta pikk nädalavahetus Gauja rahvuspargis
Gauja Rahvuspark
Sisuturundus
Kuidas veeta pikk nädalavahetus Gauja rahvuspargis
Lennupakkumised
Foorum
Reisikaaslased