Venemaa ambitsioone siseneda suuremat tüüpi reisilennukite turule ehk Airbusi ja Boeingu mängumaale on Trip.ee-s varemgi kajastatud. Kuid lisaks riiklikele firmadele plaanib Venemaal lennukeid ehitada ka üks erakapitalil firma, mis sihib ühte omapärast niššiturgu.
Kõigepealt veidi uudise taustast. Laias laastus võib reisilennukid jagada kahte tüüpi: kitsa kerega ehk ühe vahekäiguga lennukid ning laia kerega ehk kahe vahekäiguga lennukid. Kitsa kerega lennukite tuntuimad esindajad on Airbus A320 ja Boeing 737, mis teenindavad põhiliselt lühemaid ja keskpikki lende. Näiteks enamik odavlennufirmasid opereerib just nende lennukitega. Laia kerega lennukid, nagu Airbus A330, A340, A350 ja A380 ning Boeing 777 ja Boeing 787 lendavad (põhiliselt) kontinentidevahelistel liinidel.
Moskvas asuv erakapitalile kuuluv firma Rosavia plaanib aga ehitada lennuki, mis oleks segu kahest eelmainitud lennukitüübist ehk siis luua laia kerega lennuk, mis võtaks pardale suure hulga reisijaid, kuid suudaks ökonoomselt lennata suhteliselt lühikestel lendudel. Selle nimel venitatakse lennuki kere senisest laiemaks ja senise kahe vahekäigu asemel tuleb lausa kolm vahekäiku. Frigate Ecojeti nime kandev lennuk sihib eelkõige Aasia turgu, kus on palju reisijaid mõne tuhande kilomeetri raadiuses asuvate suurlinnade vahel.
Tundub siiski, et selle projekti puhul on unistusi jällegi natuke rohkem, kui arvestatavat revolutsiooni lennunduses. Esiteks pole lennukis 10 istekohta ühes reas (küll 3-4-3 variandis) tänaseks enam väga originaalne lähenemine (loe Trip.ee lugu Emirates kompab piire – lennukisse mahutatakse 615 reisijat), teiseks nõuab lennukite ehitamine ulatuslikku rahvusvahelist koostööd. Arvestades Venemaa tänast tehnoloogilist võimekust, tuleks enamik lennuki sisemusest, s.t. sisuliselt kõik peale lennuki kere, sisse osta Lääne firmadelt. Arvestades praegu Venemaa suunal kehtivaid sanktsioone, ei pruugi see aga lihtsalt võimalik olla. Rosavia plaan müügikõlbulik lennuk valmis saada aastaks 2018 tundub pehmelt öeldes utoopiline, sest peale arvuti- ja tuuletunnelimaketi hetkel palju muud sellest lennukist olemas polegi - vaata võrdluseks näiteks uudist uue Boeing 737 MAX kohta – umbes samal ajal loodetakse B737 MAX esimest kommertslendu, kuid see lennuk on reaalselt juba esimese lennukatsetuse teinud.
Kokkuvõttes arvaks, et me ei näe Frigate Ecojeti lennukit kommertskasutuses mitte iialgi, vähemalt arvestataval hulgal. Arvestades, kui suuri samme teevad Airbus, Boeing ja mootoritootjad praegu aina ökonoomsemate lennukite ja lennukite mootorite loomisel, pole Rosavia ideelennukil näha mingeid erilisi konkurentsieeliseid. Nii Airbus kui Boeing on senisest laiema kerega lennuki kontseptsiooni kahtlemata samuti uurinud ja selle plussid-miinused kokku arvutanud. Pürgida piiratud finantsvahendite ja piiratud tehnoloogilise võimekusega niššiturule on kahtlemata ambitsioonikas soov, kuid karta on, et ühel hetkel saabub ka Rosaviale hetk kohtuda tehnoloogilise ja majandusliku reaalsusega. Projekti nullisaamiseks arvestatakse 115 müüdud lennukit, kuid kes võiks olla need ostjad?
