Klassi kokkutulekul möödunud suvel ei saanud asja kuidagi vedama. Inimesed loomulikult suhtlesid, räägiti lastest ja edukusest, kiideti oma töökohta ja kirjeldati kaugeid reise. Aga sellist sõbralikkust ja vahedat olemist ei olnud. Ja siis ühel hetkel lõkkeääres, üks meist-edukas, hakkas rääkima mida ta tegelikult on läbi elanud. Rääkis oma ebaõnnestumistest ja valedest otsustest, perekonna lagunemisest ja tühistest väärtustest... Siis vabanes kogu seltskond, selgus et kõik ei olnudki nii ilus. Hakati rääkima asjadest nii nagu nad olid ja on, et tulutuid püüdlusi on rohkem kui õnnestumisi, ja helesinised unisused terendavad siiamaani kaugustes... Aga kokkuvõttes läksime hommikul laiali sõbralikena, ja olime rohkem hoolivamad ning vähemalt mina tundsin, et iga hinna eest tahta olla edukas, seda näidata- ei olegi oluline. Miks sellest räägin? Aga sellepärast et ka siin foorumis räägitakse väga vähe oma ebaõnnestumistest, täielikust altminekust. Aga võib olla peaks... Ehk siis need kes lähevad suurte helesiniste unistustega, vähemalt teavad et niisama ei saa midagi, ja iga 5 õnnestumise kohta on 50 ebaõnnestumist.
Usun, et paljud noored inimesed, kes valismaale tottavad, siirduvad sinna lihtsalt seiklust ja maailmaavastamise roomu otsima. Ja seda nad ka kindlasti saavad, kas neil seejuures valismaal 'onne otsides' ka edu oli voi said seekord vastu nappe, polegi ehk nii oluline. Tahtsam ongi selle juures vist uus elukogemus. Pisut vanemad inimesed, kes valismaale on siirdunud, kes elama, kes lihtsalt toole, on ilmselt tulnud ara Eesti palku ja elukallidust silmas pidades. Kui kainelt moelda, siis pole Euroopas vist yldse kallimat riiki, kus elada, kui Eesti! (kui moelda keskmist palka versus hinnad) Hinnad on ju Eestis koigiti Euroopa tasemel, kuid palgad - - - Olen ise elanud oma perega UK-s 3 aastat, selle ajaga on juhtunud nii head kui halba. Kas oli 'Helesiniseid unistusi' ? Pisut ehk ikka, kuid onneks ei totanud me siia ratsa rikkaks saama, seega pole ka pettumusi selles vallas liialt olnud. Kui mind midagi siinolles narvi on ajanud, siis kohmakas ja aeglane asjaajamine ja nende 'meeldiv naeratus', mille tagant inimese toelist palet raske leida. Loomulikult on selle ajaga juba koduigatsus peale tulnud, lugedes aga internetis Eesti uudiseid: pidevat soimlemist, naagutamist, ikka veel musta pesu pesemist... Siis motlen - ei taha tagasi.Veel mitte!