hbert

Reisiguru ja toimetuse liige, liitus Tripiga 11 aastat tagasi. Tahab minna:
123 meeldimist
227 postitust / 2007 kommentaari
198 (31.7%) külastatud sihtkohta:
Viimased kommentaarid

Eks ma siis hakkan ka tõsisemalt plaaniga tegelema. Ma tahaks ka Laoses ära käia, aga otselendu ei lähe ja muu on aeglane. Eks ma mõtlen. Aga tänud igal juhul!

Kuulge kallid sõbrad, 70 aastat ei ole mingi vanus inimese jaoks. Donald Trump on 72 aastat vana ja isiklikult mulle tundub endaga väga hästi hakkama saavat. 

Haigused on need mis tekitavad probleeme.  Aga haigused võivad tabada nii lapseealist, kui 23 aastast või 35 aastast. Ja vanemaidki inimesi.

Pakun välja, et Hiina jaoks oleks vaja vähemalt 2-3 kuud, Jaapan 1-1,5 kuud. Kahe nädalaga saaksin võtta Lõuna-Koread.

Hiina on juba nii suur, et ka loodust leiab seinast seina. Alates kõrbetest (ilmselt oleksid need teemaks ikkagi kevadel) lõpetades soojade vihmametsadega lõunas või mägedega Himaalajas. Peale  müüri on Hiinas  ikka väga palju vaatamist. Ise olen umbes kolme -nelja nädala viibimise ajal Hiinast näinud ainult piskut. Sama käib Jaapani kohta. Ainuüksi Kyotos on umbes 1600 templit, paljud neist jaapani aedadega, millest loetakse märkimisväärseteks umbes 400 templit ! 
Lõuna-Korea pakun oma naiivsuses 2 nädalaga vaadatavaks, olen olnud ainult Soulis 5 päeva. 
Aga kindlasti saab hakkama ka Tokyo-Soul- Hongkong 2 nädalaga või Peking-Osaka-Busan.
Isiklikult olen miksinud kultuurireisi+ rannapuhkuse, ehk peale 5 päeva kuni nädalat kultuurireisi olen edasi sõitnud Okeaaniasse. Okeaania saareriigid on Jaapanist-Koreast 4-5 tunni kaugusel ja ühendus enam-vähem hea.

Kas sul AndresR on mingi hea reisiplaan ka koos? Ma ammutaks ehk ideid?

Aga armas Raidi, ise sa enda kommentaariga põhjustasid Norsu reaksiooni. Käitu ise lugupidavalt sh. eesti reisibüroode suhtes, mitte nagu sa enda postituses tõid "Kindlasti ei soovita Eesti reisimüüjate käest trippe osta,sest nemad müüvad 2 korda kallimalt."

Reisibürood ja seal töötavad inimesed tahavad ka teenida ning peret toita!

Sopotis olles võiks teha kulutusi ja ööbida Sofitel Grand Sopotis. Enamik turiste teeb sellest ja selle taustal promenaadil pilte, see ei ole nii palju kallim, et seal mitte endale ööbimist võtta.

Olgu, aga paku Veigo kas makstav nn. hüvitis lisandub piletile otseses korelatsioonis või teatava koefitsendiga ümberarvutatult? Kas statistika näitab otseselt hüvitise suurust piletihinnale või arvestab juba juurde täiendavalt palgatud töötajad, makstud esindustasud juristidele, riigilõivud, muud fondid?

Kui sa pead silmas regulatsioone lennunduses ja nende ehituses, siis ei ole ametnikud oma ennenägematus ettenägemise võimes palju suutnud ennetada. Peaaegu alati on regulatsioonide aluseks olnud õnnetused ja intsidendid. 
Ilmselt oleks huvitav uuring, kui paljud inimesed reaalselt iga lennu alguses näidatavad turvameetmeid nende rakendamist vajaval olukorras  suudavad rakendada. 

Mõned nädalad tagasi nädalavahetuse laupäeva õhtul läksin kohalikku poodi, et soetada endale midagi grillimiseks ja äkki mõne siidri ning õlle ka. Tegelikult ma muidugi ei üllatanud, et midagi ei olnud. Mind üllatas see, et kohe mitte midagi ei olnud. 

Siit jõuamegi küsimuseni, et kas ka siin peaks seadusandlikult sekkuma ning kohustada poodi teatud varu omama, äärmisel juhul koheselt naaberpoest tarnima. Kui pood sellega hakkama ei saa, siis kohustama poodi maksma hüvitist klientidele (kohale ma ju tulin, aega raiskasin ja loodetud kaupa ei saanud) või siis ikkagi ei peaks riik (EU) mitte sekkuma ning laskma elul ise ennast korrigeerida? 

Hüvitist on muidugi tore saada. On see siis 250 eurot või 600 eurot.  Olen ennegi siin foorumis maininud, et ega see raha hüvitise maksmiseks ei tule mingist müstilisest august, vaid korjatakse ikka ja jälle kokku kõikidelt reisijatelt. Ning siis jagatakse laiali. 

Seega päeva lõpuks maksab teenuse kasutaja kõik selle kinni ning  mingit võitu ma siin ei näe (teine lugu on minu täiendavate kulutuste katmisega, mis tekkisid viivitusest või lennu ärajäämisest)

Just algas Qatari soodukas, seal hulgas  Helsingist Phuketi 559.- eur, lend peab jääma vahemikku 10.juuni -5.dets 2018.a.  Soodukas lõpeb 11.juuni 2018.a. Sooduses on ainult economy piletid. Edu!

Aga Finnairi kodulehel on veebruariks 2019 igal juhul piletid olemas ja võimalik osta. 

Kui tahad eemale turistidest ja rahulikku kohta, siis Nikaraagua on üks ülimalt vahva koht.  On nii Vaikse ookeani rannik, kui Kariibi mere oma. On vulkaane, rohtlaid (mida läbivad sügavad jõesängid), on tihedat dzunglit ja mangroove. On kohviistandusi, ja muid põllukultuuri, isegi riisi. Inglise keelt palju ei räägita ning pikaajalised kehvad suhted ja suhtumine ameeriklastega on enamik turiste eemale peletanud. Praegu on pisut rahutu ka, seega turistide osas veelgi rahulikum. Ka Costa Rica on väga ok riik, kuna aga on väga rahulikult arenenud, siis regiooni vaieldamatu lemmik turistidele. Hinnad sellised keskmisest kõrgemad.

Salvador on pisut liiga tihe, aga rannikul leiad täitsa mõnusaid puhkuse veetmise kohtasid.
Venetsueela oleks väga kihvt sihtkoht, paraku on ajad seal keerulised ja süüa ei ole neil endilgi. Viimased andmed näitavad põgenike hulga kasvu nii Kolumbiasse kui Brasiiliasse. Venetsueelas puudub praktiliselt põllumajandus ja 96% rahvastikust elab linnades. Mõrvade arv käesoleval aastal on maailma kõrgeim, nii et tee järeldused ise. 
Argentiina on suurepärane valik ning Buenos Aires minu suur lemmik. Midagi nii mõnusat kui lihtsalt olla linnas, kulgeda ja nautida, on raske ettekujutada. Ehk euroopalikum linn, mis on isegi euroopalikum Euroopast. Mul on hea meel, et asjaolud sundisid mind seda nautima mõne nädala. 
Muidugi Peruu oleks koht kuhu minna. Aga kolm nädalat jääks ainult viivuks, et seda nautida. Peruu oleks selline tihe 5 nädalat. Aga kõike seda väärt.
Lõuna- ja Kesk-Ameerikasse ei ole soodsaid lende mitte liiga palju, kuigi aegajalt esineb. Mehhikosse esineb soomlaste turismikorraldajate soodukaid. Aga kui pidevalt jälgida, siis vast 6 kuu jooksul miski näkkab.

Rong oleks hea mõte küll. Kui ma nüüd Buldoozast õigesti aru sain, siis tekib probleeme Moldova piirivalvega sel põhjusel, et mulle tekib sisse Ukraina sisenemine ja väljumine, samas väljumist Moldovast ei ole sisse löödud? Kas on mingeid muid võimalusi normaalselt Odessasse saada ja hiljem tagasi? (lennuki jätaks esialgu kõrvale)

Kui Kajar peab silmas tõusu-mõõna, siis nende ajaline toimumine ja tugevus on päeviti erinev. Olen olnud Nungwis, kus mõõn oli keset päeva. Ma arvan ka, et mõõn peaks ühes asukohas sattuma samale ajale, ehk mõõn Matemwes ja Nungwis on samal ajal. Erinevus võib olla tugevuses.

Ega me muidugi ei tea millised andmed on juba kogutud ja ehk annab antud küsimustik lihtsalt viimast lihvi.

Samas olen ma ikka aegajalt kahtlustanud, et tehakse hoopis uurimistööd foourmikülastajate ja nende kommentaaride kohta. Ehk kui ma panen sellise küsimustiku vastamiseks, siis kui "pööraseks" kommentaarid foorumis lähevad. Ja lõputöö eriala on ka hoopis midagi muud.

Tõenäoliselt lendavad lennufirmad väga erinevate nõuete, seaduste, regulatsioonide kui ka tavadega riikides. Ka demokraatia ei ole enamikes riikides norm, eriti demokraatia, mis ongi tegelikult olemas, mitte ainult deklaratsioonis. Kuidas sa siis lennufirmana ikkagi saad käituda, et meeldida ja täita reegleid nii kliendi koduriigis, enda koduriigis, majandusühenduses,  transiitlennujaamas, sihtkoha riigis, võimalik et ka neis riikides, mille õhuruumi sinu lennukid läbivad? 

Nõus, et kindlasti saab asju teha paremaks, alati saab. Aga kas on mõtet? 
Võtame juba sellise pisiasja nagu arve. Enamik riikides on kord, et raha vastuvõtmisel peab olema tehtud arve. Arve on raamatupidamuslik dokument, mis peab olema täpne ja antud juhul siis väljastatakse arve tõenäoliselt lennupiletile kantud nimele ja need peavad vastama. Lennupileti ümbervormistamisel, tuleb ka arve ümber teha õigele nimele. Aga see ei ole lihtsalt ümber tegemine, vana tuleb krediteerida, maksuametile tuleb saata uus deklaratsioon, audiitorfirmale tuleb rääkida ja põhjendada, sisekontrollile. Lisaks on ümbertegemise ajaks muutunud mingid lennujaama tasud, riiklikud maksud jne.  See kõik tuleb ümber teha! 
Kuni sul on kakskümmend klienti, siis peadki olema paindlik ja ilmselt on üle ka inmressurssi kes selle ära teeb. Klient, see on oluline. Kuid klient peab sisse tooma, kui ta hakkab tekitama täiendavaid kulutusi, siis eeldame et see tema poolt kaetakse.

Katsuks nüüd väljendit "hõlptulu", " kodutööndus" ja "spekuleerimine" hoida teiste aegade jaoks. 

Aga kahju ennast on pisut keeruline selgitada. Kui äri on ülesse ehitatud selliselt, et müüd palju ja väikeste summade eest ehk kliendibaas on suur ja väga erinev ning oled võimaldanud inimestel endil osta kas otse või läbi vahendajate pilet hinna hoidmiseks, siis töötajate palkamine, kes valesti läinud asju hakkavad paikama, muutma ja saatma, on kahtlemata kulu.  Seega on ja oleks õiglane, et selle segaduse maksab kinni segaduse põhjustaja. Vaielda saaks, kas esitatud arve ehk tehingu ümbervormistamise hind on õiglane. Samas teeme ju ostes linnukese kasti, et oleme nõus ja lugenud tingimusi. 
Segaduse vältimiseks on võimalus kõikidel püsiklientidel alati teha kliendikonto, mis juba oma olemuselt välistab pisivead. Abiellumine on kahtlemata tore, kuid sellega kaasnevad ka kulud. Antud hetkel siis selline kulu. 

Mingid reeglid peavad ikkagi jääma, et reisijate käitumist ohjeldada. Meile võib küll tunduda, et firmad maksavad ja teevad kulutusi enda kasumist, kuid see ei ole kunagi nii. Päeva lõpuks on "maja" alati võitnud, ükskõik milliseid reeglid ei ole ja täiendavad kulutused  maksavad kinni teised tarbijad.

Seega, mingid reeglid peavad olema, mis reisijaid korrale kutsuvad. Kui kõik hakkavad tahtma iseenda põhjustatud segaduse muutmist lennupiletil, siis läheb see väga kalliks. Olgu siis valesti kirjutatud nimi, sugu, sihtkoht või veel midagi, mida annab valesti märkida.

10+ aastat tagasi seal käinuna saan siiski kinnitada, et seal on nn "hipirannad" olemas. Nendesse tollal maad mööda ei saanudki, vaid viidi paadiga. Tavaturisti mõistes mingit randa ja sellega seonduvat seal ei olnud. Tähendab et oli ilus liivane rand ilma inimesteta. Kuna mina kasutasin rendiautot, siis ühistranspordi osas jään abi võlgu.

Oleneb sellest, mida sa teha soovid või mis sind huvitab. Teoreetiliselt võttis hanness juba kõik kokku, mida seal teha. Kui tahad päikest võtta ja meres ujuda, samuti tõusu ja mõõna nautida, siis on Muscat ok. Kui soovid aktiivsemat puhkust, siis võta rendiauto ja sõida Omaanis ringi. Väga kihvt riik, väga erinev.
Muscatis on märkimisväärne tõus ja mõõn, selline 2 meetrit ja rohkem isegi. Hotellidest saan soovitada ainult ühte millel on oma privaatrand ja asub otse mereääres. See on Crowne Plaza, minu arust mitte ühelgi muul hotellil seal sellist ei ole. Mereäärne piirneb nn. autopromenaadiga, kus õhtuti tuuakse kõik oma parimad autod väljanäitusele. Iseenesest vägev vaatepilt, teistsugune. Kui võtad Crowne Plaza, siis saad seda ka rõdult nautida. Kuna rõdudega tube on vähe, siis tuleb see kindlasti ette bookida. Crowne Plazas soovitan võtta ka kindlasti mereandide õhtune buffee, maksab umbes jookidega koos 170 eurot inimene, kuid on seda väärt.

Lihtsalt huvist küsin, et kuidas liivarand on parem, kui kiviklibu rannad? Kiviklibu rannas on reeglina suurepärane vee läbipaistvus, lisaks masseerivad väikesed kivikesed mõnusalt jalgu.

Just 2 tundi tagasi saabununa võin kinnitada, et kaardimakse on võimalik isegi tänavatoitu ostes. Eks ilmselt on pisut usalduse küsimuses ka, kuna osades kohtades isegi ei võetud allkirja , rääkimata siis pin-koodi sisestamisest. Kui näed ise kahtlane välja (ilmselt ka noorus käib siia alla), siis ei hakka nad oma terminaali välja kraamida. Aga neile meeldib sularaha ka.

Hotellides saad maksta kaardiga, suuremates söögikohtades ka, samuti enamikes poodides. Takso, mis on Jaapanis väga odav, tahab saada sularaha. Nagu ka enamik vaatamisväärsuste piletimüüjaid. Mõistlik on raha võtta ATM-st Jaapanis. Kokku saad hoida muudelt kuludelt .

Mulle tuli paar nädalat tagasi praktiliselt kohe.